Vivi Vold

Nunani Avannarlerni kalaallisut oqaloqatigiinnerit: Nunat Inoqqaavisa ilisimasaat (Indigenous Knowledge)

Vivi Vold, Inuiaat kulturiat oqaluttuarisaaneranilu kandidatip nunat inoqqaavisa ilisimasaasa aamma nunat killermiut ilisimasaasa akornanni aporaaffiit, unammilligassat aamma ungasissutsit oqaluuserai.  Oqaloqatigiinneq takuuk imaluunniit tusarnaaruk.

NAPA sapaatit akunnerini aggersuni Nunani Avannarlerni kalaallisut oqaloqatigiinnerit saqqummiukkumaarpaai. Isiginnaagassiami siulleq Vivi Vold oqaloqatigaarput. Oqaloqatigiinneq videotut isiginnaarsinnaavat imaluunniit podcastitut tusarnaarsinnaavat.

Malugiuk. Vivi Vold kalaallisut oqaluppoq. 

Ilisarititsineq:
Vivi Vold Inuiaat Kulturianni Inuiaqatigiilerinermilu kandidatiuvoq, filmiliaq ”From Where We View the world” specialiliarisimallugu. 

Videomi matumani Vivi Vold oqaloqatigineqarpoq nunaqavissut ilisimasaat Europamilu nunat ilisimasanik isiginnittariaasaata ungasissusaannik tassungalu atatillugu unammilligassat pillugit – ilaatigut Kalaallit ilisimasaat Europamilu ilisimatusarneq eqqartorneqarlutik.

Aaqqiissutaasinnaasut paasinnittariaatsillu nutaat aamma qaqinneqarput.

Inuup apersorneqartup oqaloqatiginerata oqariartuutaasalu pingaarnerit eqikkarnerat aana. Vivi Voldimik oqaloqateqarneq ataani isiginnaarsinnaavat tusarnaarluguluunniit.

Vivi Vold:

  • Kalaallit Nunaanni nunap inoqqaavi aamma nunani allani nunat inoqqaavi assut assigiissuteqarput, assersuutigalugu Kalaallit Nunaanni oqalulluni oqaluttuat ilisimasanik pingaarnerpaamik avitseqatigiiffiusarput, Europamili allattanik oqaluttuarneq sungiusimaneqarluni.
  • Ilisimatuut Kalaallit Nunaat pillugu ilisimatusarnerminni nunat inoqqaavisa ilisimasaat qajassuutinngikkunikkit kiisalu ilisimatusarneq inuiaqatigiinnut iluaqutaasussaasoq paasinngikkunikku – taava sumiiffimmi inuiaqatigiinnut pisariaqartinneqartumik sunniuteqarnavianngillat.
  • Vivi isumaqarpoq nunanit allaneersut ilisimatoorpassuit ilisimatusarnertik Kalaallit Nunaannut tulluarsarniartaraat, inooriaasitoqaq kulturitoqarlu paasisaqarfigeqqaarnagit, taamaattumik ilisimatusarneq ajoqusiinerusinnaavoq iluaqutaanani.
  • Nunarsuarmik ilisimasanillu paasinneriaaseqarluni ajoquteqanngilaq, kisianni ilisimatuutut paasisariaqarparput nunarsuarmik paasinneriaaseq ataasiunani paasinneriaatsit arlaqarmata.
  • Sumiiffinni innuttaasut kalaallit ileqquisa ilisimasaasalu pingaaruteqarnerannik tatiginnittariaqartut Vivi Voldip aamma uparuarpaa – kisianni sumiffinni innuttaasut ileqqui ilisimasaallu pimoorutissallugit naleqartutullu isigissallugit ilisimatuut aamma akisussaaffeqarput.
  • Kalaallit Nunaanni ilisimatusarnerup iluani sinaakkutinik Kalaallit Nunaanni amigaateqartoqarpoq, sumiiffinni innuttaasunut ilisimatusartunullu – sinaakkuteqanngikkaanni akerleriittoqalersinnaallunilu ileqqorissarnissaq unioqqutinneqarsinnaavoq.
  • Uanga equngasumik pissutsit atuuttut takusinnaasakka allanngortissallugit annertuumik akisussaaffimmik misigivunga aamma tamanna Kalaallit Nunaanniittugut allanngortinngikkutsigu kikkut allanngortissagamikku.
  • Uagut Kalaallit Nunaanni najugaqartuusugut akisussaaffitsinnik paasinnittariaqarpugut, tassaasoq sinaakkusiinissaq, aqutsinermut peqataanissatsinnut akisussaaffeqartariaqarpugut taamaalillutalu kulturimut atatillugu sunniisariaqarluta, tassa uagut isummertariaaserput ilisimasagullu taama assinganik naleqartigipput, imaluunniit taakku Kalaallit Nunaannut atatillugu naleqarnerullutik.

Nunat inoqqaavisa ilisimasaat

Vivi Vold Ilisimatusarfimmi, University of Greenlandimi PhD. Fellow’iuvoq. Aamma University of Davis California suleqatigaa. Ilisimatusarnerani nunat inoqqaavisa ilisimasaasa aamma ilisimatusarnermit ilisimasat akornanni atassuteqaatit aamma ilisimatuussutsikkut ilinniartitaanermi ilisimatusarnermilu nutaanik ingerlariaatsinik nassaarniarneq, qitiupput.

Specialip, Kalaallit Nunaanni siullerpaamik filmisut suliarineqartup, kalaallit piginnaasaat misilittagaallu aamma ilisimasaat sammivai, aamma taakku ilisimatusarnerup silarsuaani qanoq akuerineqassanersut paasineqarlutillu. Malugineqarsimavoq piniartut aalisartullu ilisimatusaatini peqataasut ilisimasatik misilittakkatillu ilisimatusarnermi atorneqarneq ajortut tamatigut misigikkajuttartut imaluunniit akuerineqarneq ajortut. Aamma nunap inoqqaavisa ilisimatusartullu akornanni ungasittoqarpoq, piviusoq isiginneriaatsillu Kalaallit nunarsuarmik paasinneriaatsiminni atortagaat aamma ilisimasanik ingerlatsiteqqeriaasiat ilsimatusartut paasisuaannarneq ajormassuk.

Assersuutigalugu Vivi Voldip specialiani peqataasoq issuarneqarpoq:

– Suliartortunik nunatsinnilu najugaqariartortunik tikittoqartarpoq taava aamma maani inunngorsimasut assigiinngitsorpassuit pillugit piniarnermut aalisarnermullu tunngasunik ilisimasaqarput ukiorpassuarni misilittagarilersimasaminnik ilisimasarilersimasaminillu. Ilisimatuut taakkuninnga ilisimasalinnik qanimut suleqateqarnerujussuusariaqaraluarput. Taamaattoqaraluarpat eqqornerusunik ilisimatusartoqassagaluarpoq angusaqarfiullunilu.

Uani immiussami, Vivi Voldimik oqaloqateqarnermi nunap inoqqaavisa ilisimasaasa aamma nunat killiit ilisimasaasa akornanni, matumani Kalaallit-ilisimasaasa aamma nunanit killiit ilisimatusarneranni aporaaffiit, unammilligassat aamma ungasissutsit eqqartorneqarput. Aammattaaq iluarsiissutaasinnaasunik aamma unammilligassanut taakkununnga paasinneriaatsinik nutaanik assersuusiortoqarpoq.

2023-p aallaqqaataani Naalakkersuisut ilisimatusarnermut periaatsimik nutaamik saqqummiipput, tasssani sumiiffinnik aallaaveqarneq qitiutinneqarpoq. Takorloorneqarpoq Kalaallit Nunaanni ilisimatusarneq pitsaasunik sinaakkuteqarnissaa qulakkeerneqassasoq, taamaalilluni ilisimatusarneq kalaallit inuiaqatigiivinut iluaqutaassammat, peqatigitillugulu Kalaallit Nunaat nunat tamalaat akornanni ilisimatusarnermut qaffassissumik pitsaassuseqartumut suli  suleqataasinnaalluni. Ilisimatusarneq Kalaallit Nunaannit allaaveqassaaq aamma kalaallit inuiaqatigiivinut suli qaninnerusumik attaveqassalluni, tassanilu sumiiffinni innuttaasut ilisimasaqarnertik paasisimasaqarluarnertillu tunuliaqutaralugit ilanngunneqarnissaat kiisalu Kalaallit Nunaanni ilisimatusarneq pillugu ileqqorissaarnermut najoqqutassanik pilersitsisoqarnissaa piumasarineqarluni.

Ilisimatusarnermut periusissiaq pillugu uani atuarnerugit:

https://naalakkersuisut.gl/nyheder/2023/01/0901_forskningsstrategi?sc_lang=kl-GL

PAASISSUTISSAT

Nunani Avannarlerni kulturi pillugu kalaallisut oqaloqateqarnerit suliarineqarnerat suliniummut Nordic Talks’imut atatillugu Nordisk Kulturfondimit taperneqarput.

Kalaallit eqqumiitsuliortut silarsuaanni suleriaatsit pillugit nutaanik oqaloqatiginneriaatsinik ineriartortitsinissamullu isumassarsisitsinissamik isummersuinissaq siunertaavoq. Sumiiffimmi, nunami namminermi aamma nunani avannarlerni nutaamik ineriartortinneqartumik oqallinnermut sunniinissaq  siunertaavoq – kisianni pingaarnerusumik Kalaallit Nunaannit issittormiut isiginnittariaasiannik eqqartuiffiuvoq. Eqqumiitsuliortut, kulturilerisut aamma kulturi pillugu politikerit eqqumiitsuliornermi atugassarititaasut aamma Kalaallit Nunaanni kulturi pillugu politikkimik oqallisiginnissapput.

Neriuutigineqarpoq nunat avannarliit allat aamma Kalaallit Nunaat peqatigalugu nutaanik oqaloqatiginneriaatsinut suleqatigeeriaatsinullu isumassarsitinneqassasut.

Oqaloqatigiinnerit uku Nuuk Nordisk Kulturfestival 2023-p ingerlanneqarnerani oqaloqatigiinnerit nanginneqarnissaannut tunngaviliissapput.

Nunani Avannarlerni kalaallisut oqaloqatigiinnerit pillugit uani malinnaaffigisinnaavatit.

 

Ingerlateqqiguk

Uani Nathan Kreutzmann aamma Vivi Vold oqaloqatigiinnerat tamaat takusinnaavat:
Nutaarsiassat takunngitsoorpigit?
Inuusuttut arfinillit Arctic Winter Games 2026-mi kulturikkut aallartitassatut toqqarneqarput

Arctic Winter Games 2026-mi kulturikkut aallartitat toqqarneqarput. Inuusuttut arfinillit uku Arctic Winter Gamesimi kulturikkut sammisassami nunarput sinnerlugu takutitsissapput: Nikku, Ayla, Simmujooq, Zoe, Uilu aamma Smilla. Oktobarip ingerlanerani toqqagaasut Nuummi katersuupput, siullermeerlutillu imminnut naapillutik ilitsersuisorlu Varna Marianne Nielsen naapillugu. Inuusuttut Varnalu 2026-mi februaarip tungaanut ataavartumik attaveqarumaarput,

Atuarnerugit »
Suialaa Arts Festival 2025-mut kingumut qiviarneq

Suialaa Arts Festival 2025 Nuummi ulluni 23.–26. oktober ingerlanneqarpoq. Festivali tassaavoq Kalaallit Nunaanni kulturilerinermik festivalit annersaat, taanna ukioq allortarlugu ingerlanneqartarpoq. NAPA festivalimik tanngassimaarluni piginneqataavoq Kommuneqarfik Sermersooq peqatigalugu. Ukioq manna festivalip Nuuk tamaat siaruarterfigisimavaa tusarnaartitsisoqarluni, qitinnermik isiginnaartitsisoqarluni, saqqummersitsisoqarluni, atuakkialerinermik aaqqissuisoqarluni, isumasiortoqarluni, workshoppertitsisoqarluni aamma eqqumiitsuliortunut isiginnaarianullu ataatsimut

Atuarnerugit »
Tarnima Nammatai // The Wounds of Our Soul atuaganngorpoq

Isiginnaartitissut saqqummersitsinerlu Tarnima Nammatai nunatsinni assut nuannarineqarluni angalaarsimavoq. Maanna atuagaq Tarnima nammatai // The Wounds of Our Soul // Jeg Bærer Min Sjæl saqqummerpoq. Immikkoortut pingasusut, isiginnaartitsissut, saqqummersitsineq aamma atuagaq immikkut tamarmik inuuneqarput, kisianni aamma imminnut atallutik. Atuagaq angalaarnernut ilaassaaq aamma atuarfinnut, kulturip illorsuinut, katersugaasivinnut

Atuarnerugit »
Kalaallit Nunaanni kulturikkut eqqumiitsuliornermillu inuussutissarsiuteqartut pisariaqartitaannik misissuineq

Nunatsinni kulturerput nukittullunilu assigiinngitsorpassuarnik tunuliaqutaqarpoq – kisiannili tamatumani sinaakkutit pisariaqartitat periarfissallu pillugit ilisimasat killeqarput. Taamaattumik NAPA 2023-mi pisariaqartitanik misissuinermik aallartitsivoq, taannalu tunngavigalugu kulturikkut eqqumiitsuliornermillu suliaqartut suliffeqarfiillu niuernikkut periarfissaat nukittorsarneqassapput. 2023-mi aamma 2024-mi NAPA apeqqutinik immersugassamik, kalaallisut, qallunaatut tuluttullu pissarsiarineqarsinnaasumik, katersuivoq. Inuit katillugit 170-it misissuinermi peqataapput.

Atuarnerugit »