Vivi Vold

Nunani Avannarlerni kalaallisut oqaloqatigiinnerit: Nunat Inoqqaavisa ilisimasaat (Indigenous Knowledge)

Vivi Vold, Inuiaat kulturiat oqaluttuarisaaneranilu kandidatip nunat inoqqaavisa ilisimasaasa aamma nunat killermiut ilisimasaasa akornanni aporaaffiit, unammilligassat aamma ungasissutsit oqaluuserai.  Oqaloqatigiinneq takuuk imaluunniit tusarnaaruk.

NAPA sapaatit akunnerini aggersuni Nunani Avannarlerni kalaallisut oqaloqatigiinnerit saqqummiukkumaarpaai. Isiginnaagassiami siulleq Vivi Vold oqaloqatigaarput. Oqaloqatigiinneq videotut isiginnaarsinnaavat imaluunniit podcastitut tusarnaarsinnaavat.

Malugiuk. Vivi Vold kalaallisut oqaluppoq. 

Ilisarititsineq:
Vivi Vold Inuiaat Kulturianni Inuiaqatigiilerinermilu kandidatiuvoq, filmiliaq ”From Where We View the world” specialiliarisimallugu. 

Videomi matumani Vivi Vold oqaloqatigineqarpoq nunaqavissut ilisimasaat Europamilu nunat ilisimasanik isiginnittariaasaata ungasissusaannik tassungalu atatillugu unammilligassat pillugit – ilaatigut Kalaallit ilisimasaat Europamilu ilisimatusarneq eqqartorneqarlutik.

Aaqqiissutaasinnaasut paasinnittariaatsillu nutaat aamma qaqinneqarput.

Inuup apersorneqartup oqaloqatiginerata oqariartuutaasalu pingaarnerit eqikkarnerat aana. Vivi Voldimik oqaloqateqarneq ataani isiginnaarsinnaavat tusarnaarluguluunniit.

Vivi Vold:

  • Kalaallit Nunaanni nunap inoqqaavi aamma nunani allani nunat inoqqaavi assut assigiissuteqarput, assersuutigalugu Kalaallit Nunaanni oqalulluni oqaluttuat ilisimasanik pingaarnerpaamik avitseqatigiiffiusarput, Europamili allattanik oqaluttuarneq sungiusimaneqarluni.
  • Ilisimatuut Kalaallit Nunaat pillugu ilisimatusarnerminni nunat inoqqaavisa ilisimasaat qajassuutinngikkunikkit kiisalu ilisimatusarneq inuiaqatigiinnut iluaqutaasussaasoq paasinngikkunikku – taava sumiiffimmi inuiaqatigiinnut pisariaqartinneqartumik sunniuteqarnavianngillat.
  • Vivi isumaqarpoq nunanit allaneersut ilisimatoorpassuit ilisimatusarnertik Kalaallit Nunaannut tulluarsarniartaraat, inooriaasitoqaq kulturitoqarlu paasisaqarfigeqqaarnagit, taamaattumik ilisimatusarneq ajoqusiinerusinnaavoq iluaqutaanani.
  • Nunarsuarmik ilisimasanillu paasinneriaaseqarluni ajoquteqanngilaq, kisianni ilisimatuutut paasisariaqarparput nunarsuarmik paasinneriaaseq ataasiunani paasinneriaatsit arlaqarmata.
  • Sumiiffinni innuttaasut kalaallit ileqquisa ilisimasaasalu pingaaruteqarnerannik tatiginnittariaqartut Vivi Voldip aamma uparuarpaa – kisianni sumiffinni innuttaasut ileqqui ilisimasaallu pimoorutissallugit naleqartutullu isigissallugit ilisimatuut aamma akisussaaffeqarput.
  • Kalaallit Nunaanni ilisimatusarnerup iluani sinaakkutinik Kalaallit Nunaanni amigaateqartoqarpoq, sumiiffinni innuttaasunut ilisimatusartunullu – sinaakkuteqanngikkaanni akerleriittoqalersinnaallunilu ileqqorissarnissaq unioqqutinneqarsinnaavoq.
  • Uanga equngasumik pissutsit atuuttut takusinnaasakka allanngortissallugit annertuumik akisussaaffimmik misigivunga aamma tamanna Kalaallit Nunaanniittugut allanngortinngikkutsigu kikkut allanngortissagamikku.
  • Uagut Kalaallit Nunaanni najugaqartuusugut akisussaaffitsinnik paasinnittariaqarpugut, tassaasoq sinaakkusiinissaq, aqutsinermut peqataanissatsinnut akisussaaffeqartariaqarpugut taamaalillutalu kulturimut atatillugu sunniisariaqarluta, tassa uagut isummertariaaserput ilisimasagullu taama assinganik naleqartigipput, imaluunniit taakku Kalaallit Nunaannut atatillugu naleqarnerullutik.

Nunat inoqqaavisa ilisimasaat

Vivi Vold Ilisimatusarfimmi, University of Greenlandimi PhD. Fellow’iuvoq. Aamma University of Davis California suleqatigaa. Ilisimatusarnerani nunat inoqqaavisa ilisimasaasa aamma ilisimatusarnermit ilisimasat akornanni atassuteqaatit aamma ilisimatuussutsikkut ilinniartitaanermi ilisimatusarnermilu nutaanik ingerlariaatsinik nassaarniarneq, qitiupput.

Specialip, Kalaallit Nunaanni siullerpaamik filmisut suliarineqartup, kalaallit piginnaasaat misilittagaallu aamma ilisimasaat sammivai, aamma taakku ilisimatusarnerup silarsuaani qanoq akuerineqassanersut paasineqarlutillu. Malugineqarsimavoq piniartut aalisartullu ilisimatusaatini peqataasut ilisimasatik misilittakkatillu ilisimatusarnermi atorneqarneq ajortut tamatigut misigikkajuttartut imaluunniit akuerineqarneq ajortut. Aamma nunap inoqqaavisa ilisimatusartullu akornanni ungasittoqarpoq, piviusoq isiginneriaatsillu Kalaallit nunarsuarmik paasinneriaatsiminni atortagaat aamma ilisimasanik ingerlatsiteqqeriaasiat ilsimatusartut paasisuaannarneq ajormassuk.

Assersuutigalugu Vivi Voldip specialiani peqataasoq issuarneqarpoq:

– Suliartortunik nunatsinnilu najugaqariartortunik tikittoqartarpoq taava aamma maani inunngorsimasut assigiinngitsorpassuit pillugit piniarnermut aalisarnermullu tunngasunik ilisimasaqarput ukiorpassuarni misilittagarilersimasaminnik ilisimasarilersimasaminillu. Ilisimatuut taakkuninnga ilisimasalinnik qanimut suleqateqarnerujussuusariaqaraluarput. Taamaattoqaraluarpat eqqornerusunik ilisimatusartoqassagaluarpoq angusaqarfiullunilu.

Uani immiussami, Vivi Voldimik oqaloqateqarnermi nunap inoqqaavisa ilisimasaasa aamma nunat killiit ilisimasaasa akornanni, matumani Kalaallit-ilisimasaasa aamma nunanit killiit ilisimatusarneranni aporaaffiit, unammilligassat aamma ungasissutsit eqqartorneqarput. Aammattaaq iluarsiissutaasinnaasunik aamma unammilligassanut taakkununnga paasinneriaatsinik nutaanik assersuusiortoqarpoq.

2023-p aallaqqaataani Naalakkersuisut ilisimatusarnermut periaatsimik nutaamik saqqummiipput, tasssani sumiiffinnik aallaaveqarneq qitiutinneqarpoq. Takorloorneqarpoq Kalaallit Nunaanni ilisimatusarneq pitsaasunik sinaakkuteqarnissaa qulakkeerneqassasoq, taamaalilluni ilisimatusarneq kalaallit inuiaqatigiivinut iluaqutaassammat, peqatigitillugulu Kalaallit Nunaat nunat tamalaat akornanni ilisimatusarnermut qaffassissumik pitsaassuseqartumut suli  suleqataasinnaalluni. Ilisimatusarneq Kalaallit Nunaannit allaaveqassaaq aamma kalaallit inuiaqatigiivinut suli qaninnerusumik attaveqassalluni, tassanilu sumiiffinni innuttaasut ilisimasaqarnertik paasisimasaqarluarnertillu tunuliaqutaralugit ilanngunneqarnissaat kiisalu Kalaallit Nunaanni ilisimatusarneq pillugu ileqqorissaarnermut najoqqutassanik pilersitsisoqarnissaa piumasarineqarluni.

Ilisimatusarnermut periusissiaq pillugu uani atuarnerugit:

https://naalakkersuisut.gl/nyheder/2023/01/0901_forskningsstrategi?sc_lang=kl-GL

PAASISSUTISSAT

Nunani Avannarlerni kulturi pillugu kalaallisut oqaloqateqarnerit suliarineqarnerat suliniummut Nordic Talks’imut atatillugu Nordisk Kulturfondimit taperneqarput.

Kalaallit eqqumiitsuliortut silarsuaanni suleriaatsit pillugit nutaanik oqaloqatiginneriaatsinik ineriartortitsinissamullu isumassarsisitsinissamik isummersuinissaq siunertaavoq. Sumiiffimmi, nunami namminermi aamma nunani avannarlerni nutaamik ineriartortinneqartumik oqallinnermut sunniinissaq  siunertaavoq – kisianni pingaarnerusumik Kalaallit Nunaannit issittormiut isiginnittariaasiannik eqqartuiffiuvoq. Eqqumiitsuliortut, kulturilerisut aamma kulturi pillugu politikerit eqqumiitsuliornermi atugassarititaasut aamma Kalaallit Nunaanni kulturi pillugu politikkimik oqallisiginnissapput.

Neriuutigineqarpoq nunat avannarliit allat aamma Kalaallit Nunaat peqatigalugu nutaanik oqaloqatiginneriaatsinut suleqatigeeriaatsinullu isumassarsitinneqassasut.

Oqaloqatigiinnerit uku Nuuk Nordisk Kulturfestival 2023-p ingerlanneqarnerani oqaloqatigiinnerit nanginneqarnissaannut tunngaviliissapput.

Nunani Avannarlerni kalaallisut oqaloqatigiinnerit pillugit uani malinnaaffigisinnaavatit.

 

Ingerlateqqiguk

Uani Nathan Kreutzmann aamma Vivi Vold oqaloqatigiinnerat tamaat takusinnaavat:
Nutaarsiassat takunngitsoorpigit?
Aqqaluk Lynge holder oplæg til Vågn med NAPA
Aqqaluk Lyngep NAPA ullaakkorsioqatigalugu peqataaffigigaa

Kalaallit Nunaat nunarsuarlu sammineqqarput, kalaallip politikeriusimasup atuakkiortullu Aqqalyk Lyngep NAPA ullaakkorsioqatigalugu peqataaffigimmagu Tallimanngornerit nalinginnaasut ilaanni Nuummi aputip aattorfiani inummik ataqqinartumit NAPA-mi ullaakkorsioqatigineqarpugut. Qaammatini tallimanngornerni siullerni NAPA ullaakkorsioqatigalugu ingerlanneqartarpoq, kulturilerisup inuup saqqummiiffigisartagaanik. Aprilimi Aqqaluk Lynge nunani tamalaani “Kalaallit Nunaat aamma Inuit Issittormiut Siunnersuisoqatigiiffianni / Circumpolar Councilimi

Atuarnerugit »
Børn og unges kunstværker fra workshop i Sisimiut
NAPA Kalaallit Nunaanni

Nunani Avannarlerni suleqatiiinneq periarfissallu pillugit NAPA-p suliai pillugit ilisimasakippallaartoqarpoq. Taamaattumik ukiaq manna angalanermut missingersuutigut atorlugit kulturilerisut, inuusuttut inersimasullu ilisimasaqarnerulertinniarlugit Kalaallit Nunaata ilaani angalaarsimavugut. Angallat TU ilaaffigalugu Nuup Kujataanilu Aappilattup akornanni illoqarfiit nunaqarfiillu ukiaq 16-it ornissimavagut, novemberimilu Tasiilamiippugut Sisimiuniillutalu. Meeqqat, inuusuttut inersimasullu kulturilerisut naappinnissaat ilaatigullu NAPA-p

Atuarnerugit »
Nunani Avannarlerni kalaallisut oqaloqatigiinnerit: Filmiliortarneq

Filmiliortartoq ilitsersuisartorlu Pipaluk K. Jørgensen aamma filmiliortartoq Marc Fussing Rosbach Kalaallit Nunaanni filmiliortartut atugarisaat pillugit oqaloqatigineqarput. Oqaloqatigiinneq tusarnaaruk isiginnaarulluunniit. NAPA sapaatit akunnerini aggersuni Nunani Avannarlerni kalaallisut oqaloqatigiinnerit saqqummiukkumaarpaai. Immikkoortumi uani filimiliortartoq ilitsersuisartorlu Pipaluk K. Jørgensen aamma filmiliortartoq Marc Fussing Rosbach oqaloqatigissavagut. Ilisarititsineq Nunatsinni filmiliornermik soqutigisallit

Atuarnerugit »
Issittumi Suleqatigiinnermut Tapiissuteqartarfik agguaassivoq: Kalaallit Nunaanni piujuartitsinermik suliniutit tapiiffigineqarput

Nunat avannarliit Ministeriisa Siunnersuisoqatigiivisa Issittumi Suleqatigiinnermut Tapiissuteqartarfiat, nunat avannarliit Issittumi nunallu allat iluaqutissaannut suleqatigiinnermik siuarsaanissamik siunertalik, suliniutinut pissanganartunut arlalinnut aningaasaliissuteqarsimavoq, ilaatigut Siu-Tsiu-mut aamma MIO-mut. Nunat Avannarliit Ministeriisa Siunnersuisoqatigiivisa Issittumi Suleqatigiinnermut Tapiissuteqartarfiat, NAPA-mit – Nunat Avannarlerni Piorsarsimassutsikku Attaveqaatimit aamma Ilisimatusarfimmit aqunneqartoq, ukioq manna suliniutinut 22-nut aningaasaliissuteqarpoq.

Atuarnerugit »