Nunani Avannarlerni eqqumiitsuliornermi ”De-arctification”
- august nal. 14-16 EEST time zone / KAL piffissaq nal. 19-21: Workshop “Sans for Arktis”. Peqataasut Issittut pillugit namminneq takorluukkatik qalipassavaaat. Kingorna peqataasut Issittoq pillugu ernumasssutitik neriuutitillu oqaluuserissavaat. Workshoppi eqqumiitsuliortup-ilusilersuisartullu Alina Korotovskayamit Gallery Valomi ingerlatissavaa, oqaatsillu tuluttut, finskisut russisullu atorneqarumaarput. Onlinemik peqataasoqarsinnaavoq uanilu isersinnaavutit uani
- august nal. 15 EEST time zone / KAL piffissaq nal. 20: Artist talks eqqumiitsuliortut oqaloqatigiinneri aamma saqqummiineri.
- august nal. 11 EEST time zone / KAL piffissaq nal. 16: Saqqummersitsineq oqaluttuartulerluni angalaarlugu. Tassannga video nassarisinnaavat uani
- august nal. 15-18 EEST time zone / KAL nal. 20-23: ”De-arcticfication” pillugu ammasumik oqallinneq: “Isumaq, qanga pisimasut siunissarlu”. Korundi hallimi ingerlanneqassaaq.
Nutaarsiassat allat

Nunat Avannarliit Issittumut Tapiisarfiat ukioq manna 10,3 mio. DKK-ninik suliniutinut 23-nut tapiisimavoq
Nunani Avannarlerni Ministerit Siunnersuisoqatigiiffiata Nunat Avannarliit Issittumut Tapiisarfiata ukioq manna katillugit 10,3 mio. DK-nit suliniutinut qaffasissumik pitsaassusilinnut 23-nut agguaassimavai.Programmi Nunani Avannarlerni Piorsarsimassutsikkut Attaveqaat, NAPA-mit, Ilisimatusarfik suleqatigalugu ingerlanneqarpoq. Nunat Avannarliit Issittumut Tapiisarfiat 2025–2027: Issittormiut akiuussinnaasut (Et resilient Arktis)qinnuteqarfissami kingullermi katillugit 60-inik assut attuumassuteqartunik qinnuteqaatinik tigusaqarsimavoq.

ALLATTARL!
Allattarl! tassaavoq suliniut inuusuttunut rap taalliornerlu atorlugit saqqummerfiusoq. Danmarkimi Det Starter Med Musikken (DSMM) aamma Nunat Avannarliit Piorsarsimassutsikkut Attaveqaataat (NAPA) qanimut suleqatigiillutik Nuummi, Paamiuni Nanortalimmilu inuusuttunut rappernermik sungiusartitsinissamik pilersitsipput. Allattarl!-ip inuusuttut assigiinngitsunik tunuliaqutallit katersorpai, nipilersorneq ataatsimoornerlu atorlugit inuusuttut tassani piviusorsiorlutik peqataatinneqarlutillu ilinniartinneqassapput. Inuusuttut taakkua imminnut

Rigsrådet Nuummit aallakaatitsissaaq
Naalagaaffeqatigiinneq pillugu maannamut tusarnaagassiatuaq, pitsaalluinnartoq, Rigsrådet, Nuummit toqqaannartumik juunip tallimaani aallakaatitsisussanngorpoq. Nunani Avannarlerni Piorsarsimassutsikkut Attaveqaatip, NAPA-p, tusarnaagassiani peqataasartut imminnut attuumassuteqanngitsut pingasut, Danmarkimeersoq, Savalimmiuneersoq Kalaallit Nunaanninngaanneersorlu qaaqquai. Tusarnaagassiarineqartussami tassani Naalagaaffeqatigiinnerup iluani pissanganartut unammillernartullu ammasumik oqallisigineqassapput. Politikkikkut naliliisartoq, Lars Trier Mogensen, siunnersorti namminersortoq, Arnakkuluk Jo Kleist aamma

Aqqaluk Lyngep NAPA ullaakkorsioqatigalugu peqataaffigigaa
Kalaallit Nunaat nunarsuarlu sammineqqarput, kalaallip politikeriusimasup atuakkiortullu Aqqalyk Lyngep NAPA ullaakkorsioqatigalugu peqataaffigimmagu Tallimanngornerit nalinginnaasut ilaanni Nuummi aputip aattorfiani inummik ataqqinartumit NAPA-mi ullaakkorsioqatigineqarpugut. Qaammatini tallimanngornerni siullerni NAPA ullaakkorsioqatigalugu ingerlanneqartarpoq, kulturilerisup inuup saqqummiiffigisartagaanik. Aprilimi Aqqaluk Lynge nunani tamalaani “Kalaallit Nunaat aamma Inuit Issittormiut Siunnersuisoqatigiiffianni / Circumpolar Councilimi