Smilende kvinde med armene på kryds

Siunnersuinissamut piareersimasoq

NAPA-mi siunnersortitta (Nina Skydsbjerg) erninerminut atatillugu sulinngiffeqarnerani erninermut sulinngiffeqarnermi paarlattaagallartumik atorfinitsitivugut. Tassunga atorfinippoq Pauliina Oinonen, suullu pikkoriffiginerlugit takutitsinissaminut piareersimalluinnarpoq!
Pauliina Finlandimeersuuvoq, nunanili avannarlerni assigiinngitsuni arlalinni Islandimi Savalimmiuni Qallunaat Nunaanni Ålandimilu najugaqareersimavoq. Taassuma saniatigut aatsaat Kalaallit Nunaanni najugaqarluni siullermiilinngilaq. Ukiummi affaani 2019/2020-mi Nuummi najugaqareersimavoq. Kalaallit Nunaanni najugaqarnermini NAPA-mi sungiusarluni sulisimavoq, kulturikkut tapiissutinut sulianut aammalu sulianut allanut tapiissutinut suliaqarluni ikiuuttarsimalluni. – Oqaatsit, kulturi nunanilu avannarlerni suleqatigiinnernut tunngasut soqutigisarilluinnarpakka. Aamma nutserisutut suliaqartarpunga, atuakkiorumaarnissannillu pileriginnillunga, taama oqarpoq Pauliina. Siunnersortitut sulinermut akisussaaffik Pauliinap NAPA-mi pingaarnertut suliarai aningaasaateqarfinnut tunngassuteqartut tamaasa. NAPA-p kulturikkut tapiisarfianut tunngasut aamma Issittumi Suleqatigiinnermut Tapiissuteqartarfik suleqataaffigai. Qinnuteqartut apeqquteqaatigisaat aamma akissuteqarfigisarpai mailikkut oqarasuaatikkullu aamma siunnersortarlugit. – Siunnersuineq aamma allatigut ingerlanneqartarpoq. Alajangiineq ajorpunga, qinnuteqaatilli nalunaarusiallu atuartarpakka tamatumalu kingorna nalilersuisussanut aalajangiiffigisassanngorlugit ingerlateqqittarpakka. Aamma aningaasaqarnernut tunngasunik annikikkaluartunik suliaqartarpunga. Aammattaaq suliffeqarfiit allat sulerisarnersut malinnaavigikulasarpakka, nunani avannarlerni tapiissutit allat suut periarfissaanersut pillugit, taama oqarpoq Pauliina. Siunnersortitut inissisimaffimmini aamma attaveqaatigiinnissamut piginnaaneqarluartuusariaqarpoq, NAPA-milu aningaasaateqarfiit assigiinngitut qanoq ingerlanneqarnersut paasisimasaqarfigisariaqarlugit. – Inuit assigiinngitsut naapittartussaavakka, qinnuteqaatinillu suliarinnittariaatsip qanoq ingerlanneqartarnera tamanut paasinartumik nassuiaatigisartussaallugu. Aamma NAPA-p tapiissutit suut qanorlu ittut tapersersorusuttarnerai paasisimasaqarfigisariaqarpara. Taamaalillunga qinnuteqartunut pitsaanerusumik siunnersuisutut inissisimasinnaavunga. Suliniutit tapiissuteqarfigeqqullugit qinnuteqaatigineqartunut naliliiffigisassanngorlugit ingerlateqqittakkakka eqqortumik pisortamut oqaaseqarfiginissaanut ilisimasakka iluaqutaasussaapput. Aatsaat siullermeerlunga tamakkiisumik atorfilittut siunnersortitut atorfeqarpunga. Tunuliaqutakka innuttaasunik sullissinermiipput aammali namminersorlunga sullissisinnaanermik piginnaasaqarlunga taakkulu marluk piginnaaneqarfigalugit uani suliffimmi imminnut tulluartorujussuupput! Taama Pauliina naggasiinermini nassuiaateqarpoq. Siunnersorti oqaatsinut piginnaaneqarluartoq Pauliinap oqaatsit arlallit atussallugit piginnaaneqarluarfigai. Finlandimiusut svenskisut danskisut aammalu tuluttut oqalussinnaavoq. Aamma allaat kalaallisut oqaatsit ilinniarlugit aallartereersimavoq. Oqaatsinut ilikkarusussuseqarnera gymnasiarnerata nalaanili aallartissimavoq  ilinniarnertuunngorniarnermini nunat avannarlermiut pillugit sammisaqartarsimagamik. – Svenskisut ilikkarluaruma norskit danskillu oqaasii, immaqalu aallaat islandimiut savalimmiormiut oqaasii ilanngullugit paasisinnaallugit paasivara. Ilaa tamanna torralluinnarpoq! Tamatuma kingorna nunani avannarlerni arlalinni najugaqarsimavunga, taamalu nunami oqaatsit  ilikkarsinnaanerlugit misilittarsimavara. Iluatsilluarsimavorlu. Kalaallilli oqaasii oqaatsit nagguii eqqarsaatigalugit allaalluinnartumik inissisimasuupput uannullu ilikkassallugit ajornarnerulaarput. Kisianni! Inunnguuseralu oqaaserisama oqaasilerinertaa pillugu iluaqusersorluarpaannga! Taama Pauliina naggasiilluni oqaaseqarpoq.
Ingerlateqqiguk
En sprogkyndig rådgiver

Pauliina har flere sprog under bæltet. Hun kan snakke finsk, svensk, dansk og engelsk. Hun er endda i gang med at lære grønlandsk! Hendes interesse inden for sprog startede en gang i gymnasiet, hvor de havde læst om nordiske temaer i timen.

– Jeg opdagede, at hvis man blev rigtig god til svensk, så ville man kunne forstå norsk, dansk og måske endda lidt islandsk og færøsk. Hvor fedt er det! Jeg har derefter boet i forskellige nordiske lande og prøvet at lære sproget for at teste teorien. Det har fungeret ret godt. Men grønlandsk tilhører en helt anden sproggruppe, og er derfor sværere for mig at lære. Men! For en gangs skyld får jeg lidt hjælp af mit modersmål med grammatikken! Siger Pauliina til slut.
Rådgiver for NAPA, Pauliina Oinonen
Nutaarsiassat takunngitsoorpigit?
Arctic Winter Gamesimut piginnaasanik takutitsinermut misilitsinnerit aallartipput

Arctic Winter Gamesimut piginnaasanik takutitsinermut misilitsinnerit aallartissimalerput. Tasiilami inuusuttut 21-t inuusuttunut kulturip illuani peqataapput. Maanna tamanut piginnaasanik takutitsinermut misilitsinnerit digitaliusut aallartipput. Arctic Winter Games 2024 Alaskami martsip qaammataani ingerlanneqassaaq. Kalaallit Nunaannit nunanillu peqataatitsisunit tamanit kulturimik takutitsillutik sinniisunik peqataatitsisoqassaaq, inuusuttut suliaannik isiginnaartitsisussanik. NAPA, kalaallit kulturilerinikkut ilanngussassaa

Læs mere »
Issittut akiussinnaasuseqarluartut digitalimik akiuulluarsinnaasunik attaveqaasersuuteqarlutik aallartittarput

Digital Arctic Futures-isumasioqatigiinnermi Kalaallit Nunaanni Issittumilu siunissami interneti ukkatarineqarpoq Interneti Issittumi ulluinnarni pinngitsoorneqarsinnaajunnaarsimavoq. Kortimik akiliiinermut aamma e-boksimut, Netfliximut, piniarnermut uppernarsaatinut aamma Facebookikkut oqallinnermut atorneqartarluni. Kisianni pinngitsuuisinnaajunnaarnerup annertusiartornerani, aamma saassunneqariaannaaneq annertusiartorpoq. Qanoq pisoqassava, kabeli immakkoortoq ajoquserneqarpat, innaallagiaaruttoqarpat imaluunniit internetikkut ajoqusiiniarnerup inuiaqatigiinni atuuffiit pingaarutillit akornuserpagit? Apeqqutit taakku

Læs mere »
Kalaallit inuusuttai Nordjobbi aqqutigalugu suliartorusuttut amerleriangaatsiarsimasut

Assi: Siunissami kalaallit nordjobberit immaqa Geirangerimi, Norgemi saqisuusinnaapput. Nordjobb tassaavoq inuusuttunut 18-30-nik ukiulinnut, nunat avannarliit ilaanni allami ukiup ingerlanerani sulerusuttunut, neqeroorut. Kalaallit Nunaannit Nordjobbimut qinnuteqartartut amerleriangaatsiarsimapput.   Nordjobb tassaavoq inuusuttunut 18 aamma 30-nik ukiulinnut, piffissami aalajangersimasumi nunat avannarliit ilaanni suliartorusuttunut, neqeroorut.  Nordjobbi Nunani Avannarlerni tamani

Læs mere »
Nunani Avannarlerni kalaallisut oqaloqatigiinnerit: Isiginnaartitsineq

Nunatta Isiginnaartitsisarfiani pisortaq Susanne Andreasen aamma Vivi Sørensen, isiginnaartitsisarfimmi ilinniartitaanermut akisussaasoq Kalaallit Nunaanni isiginnaartitsisarnerup qanoq pingaaruteqartigissusaa pillugu oqaloqatigineqarput.  Oqaloqatigiinneq takuuk imaluunniit tusarnaaruk. NAPA sapaatit akunnerini aggersuni Nunani Avannarlerni kalaallisut oqaloqatigiinnerit saqqummiukkumaarpaai. Immikkoortumi uani I Nunatta Isiginnaartitsisarfiani pisortaq Susanne Andreasen aamma Vivi Sørensen, Isiginnaartitsisartunngorniat atuarfianni ilinniagaqarnermut

Læs mere »
NAPA-mit nutaarsiassat kingulliit