Susanne Andreasen NAPA-mi pisortanngorpoq
Susanne Andreasen Nunani Avannarlerni Piorsarsimassutsikkut Attaveqaatimi, NAPA-mi, pisortanngorpoq. Andreasen nunatsinni kulturikkut isiginnaartitsisartullu silarsuaanni ukiorpassuarni misilittagaqarluarpoq.
Susanne Andreasen ilaatigut ukiuni 2016-2023 Nunatta Isiginnaartitsisarfiani pisortaasimavoq, isiginnaartitsisarfimmut isiginnaartitsisartullu ilinniarfiannut akisussaasuunikuulluni.
2023-mi oktobarimiilli kulturikkut festivalimi Suialaa Arts Festivalimi (siornatigut Nuuk Nordisk Kulturfestival) pisortaavoq.
Aammattaaq ilaatigut suliniutinik aqutsisutut namminersortutut sulisimavoq, kiisalu Katuami ilinniartitsisutut aaqqissuussinermullu ataqatigiissaarisutut sulisimalluni.
Andreasen Aarhus Universitetimi isiginnaartitsinermik ilinniarsimasuuvoq aqutsinermillu ilinniagaqarluni.
– Eqqumiitsuliortut kulturimillu suliaqartut tusarnaarnissaat taakkulu peqatigalugit suliamik tapersersuisinnaaneq ineriartortitsisinnaanerlu qilanaareqaakka. Isumaqarpunga NAPA suliffeqarfittut aamma issittumi nunani avannarlerni takuneqarsinnaanissaat akuerineqarsinnaanissaallu pingaartut.
Andreasen NAPA-mi pisortatut septembarip aallaqqaataani atorfinissaaq Søren Würtz taarserlugu.
NAPA Nunani Avannarlerni Ministerit Siunnersuisoqatigiivisa ataani kulturikkut ingerlatsiviuvoq Kalaallit Nunaata illoqarfiisa pingaarnersaanni, Nuummi, allaffeqarluni. NAPA-p nunatsinni nunallu avannarliit kulturiannik ineriartortitsillunilu tapersersuillunilu siuarsaasarpoq, meeqqanut inuusuttunullu immikkut sammisaqartitsilluni.
Nutaarsiassat takunngitsoorpigit?

Nunat Avannarliit Issittumut Tapiisarfiat pillugu webinari
(Malugiuk: Webinari tuluttut ingerlanneqarpoq.) Nunat Avannarliit Issittumi suliniutaat (NAP) pillugu paasisaqarnerugit – tapiisarfik nunani avannarlerni issittumilu suleqataasut suleqatigiinnerannik tapiissuteqartarpoq, inuiaqatigiit nukittorsarneqarnissaat, piujuartitsisumik mingutsinngitsumillu ineriartortitsinissaq Issittumilu inuiaqatigiinnik nukittuunik uummaarissunillu siunertaralugu. Webinaarimi minutsini 35-ni sivisussuseqartumi matumani uku sammineqarput: Qinnuteqaat sunik imaqassava Qinnuteqarnermi suut eqqaamasariaqarpigit Nalilersuineq qanoq ingerlanneqartarpa

NAPA – Nunat avannarliit Kalaallit Nunaanni piorsarsimassutsikkut attaveqaataat attaveqarnermut akisussaasumik sulisussarsiorpoq
Saqqummiillaqqissuuit aammalu Nunani Avannarlerni tamarmi issittumit isiginnittaatsinik saqqummiussisarusuppit? Nordisk Ministerrådip ataani nunat avannarliit akornanni attaveqaataavugut anginngitsoq, kajumittunik sulisoqarluta, suleqatissarsiorlutalu! Suliassat pingaarneq tassaavoq kikkunnut uagutsinnut attuumassuteqartunut tikillugit attaveqartassasutit kiisalu attaveqaatit atorlugit attaveqartassallutit. Nittartagarput napa.gl aamma nittartakkatigut inuit naapittarfiini attaveqaativut akisussaaffigissavatit kiisalu Kalaallit Nunaanni nunallu avannarliit sinnerini

Nunat Avannarliit Siunnersuisoqatigiit 74-issaa ataatsimiigiartut
Novembarip aallaqqaataaniit sisamaata tungaanut Helsinki, Finlandimi ataatsimiisitsisoqassaaq, tassanilu Doris J. Jensen aamma Mariane Paviassen peqataassapput. Ataatsimiisitsisoqarnermullu atatillugu Nunat Avannarliit Siunnersuisoqartigiivisa nersornaasittagaat novembarip aallaqqaataani aamma pissapput. Sessioni, nunat avannarlerni politikkikkut oqallitsitsineq annerpaaq, Helsinkimi, Finlandimi novembarip aallaqqaataaniit sisamaata tungaanut ingerlanneqassaaq. Nunat Avannarliit Siunnersuisoqatigiivisa ilaasortai 87-it, nunani avannarlerni

Qaanaamit Qaqortumut saqqummersitsineq: Atuakkiornermi inuusuttut nipaat oqaluttualiani ataatsimoortuni saqqummersinneqarput
Arfininngorpat Kalaallit Nunaanni atuakkialerinermi pisoq malugisarialimmik pisoqassaaq, NAPA-p suleqatit allat peqatigalugit, oqaluttualiat ataatsimoortut asseqanngilluinnartut iliuusissami Allatta! inuusuttunit piukkunnaatilinnit arfinilinnit allanneqarsimasut avammut saqqummersissammagit. Qaammatit arlallit tunniusimalluarlutik allareersut inuusuttut piginnaasaqarluartut qaqutigoortut nunatsinni atuakkialerinermut tunniussassaat ilanngullugit nuannaaqaluta ilisaritissavagut. Oqaluttualiat katersat taakku pinngorartitsinermut piginnaasaqarnerisa, oqaluttuallaqqinnerisa aamma pikkorinnerisa inerneraat, uagullu