Susanne Andreasen NAPA-mi pisortanngorpoq

Susanne Andreasen Nunani Avannarlerni Piorsarsimassutsikkut Attaveqaatimi, NAPA-mi, pisortanngorpoq. Andreasen nunatsinni kulturikkut isiginnaartitsisartullu silarsuaanni ukiorpassuarni misilittagaqarluarpoq.

Susanne Andreasen ilaatigut ukiuni 2016-2023 Nunatta Isiginnaartitsisarfiani pisortaasimavoq, isiginnaartitsisarfimmut isiginnaartitsisartullu ilinniarfiannut akisussaasuunikuulluni.

2023-mi oktobarimiilli kulturikkut festivalimi Suialaa Arts Festivalimi (siornatigut Nuuk Nordisk Kulturfestival) pisortaavoq.

Aammattaaq ilaatigut suliniutinik aqutsisutut namminersortutut sulisimavoq, kiisalu Katuami ilinniartitsisutut aaqqissuussinermullu ataqatigiissaarisutut sulisimalluni.

Andreasen Aarhus Universitetimi isiginnaartitsinermik ilinniarsimasuuvoq aqutsinermillu ilinniagaqarluni.

– Eqqumiitsuliortut kulturimillu suliaqartut tusarnaarnissaat taakkulu peqatigalugit suliamik tapersersuisinnaaneq ineriartortitsisinnaanerlu qilanaareqaakka. Isumaqarpunga NAPA suliffeqarfittut aamma issittumi nunani avannarlerni takuneqarsinnaanissaat akuerineqarsinnaanissaallu pingaartut.

Andreasen NAPA-mi pisortatut septembarip aallaqqaataani atorfinissaaq Søren Würtz taarserlugu.

NAPA Nunani Avannarlerni Ministerit Siunnersuisoqatigiivisa ataani kulturikkut ingerlatsiviuvoq Kalaallit Nunaata illoqarfiisa pingaarnersaanni, Nuummi, allaffeqarluni. NAPA-p nunatsinni nunallu avannarliit kulturiannik ineriartortitsillunilu tapersersuillunilu siuarsaasarpoq, meeqqanut inuusuttunullu immikkut sammisaqartitsilluni.

Ingerlateqqiguk

Nutaarsiassat takunngitsoorpigit?
NAPA siunnersortimik suliniutinullu aqutsisumik sulisussarsiorpoq (atorfik ataaseq)

Nunani avannarlernit issittumiillu kulturit arlallit ataatsimoorfianni sulinissat soqutigaajuk? Nunani Avannarlerni Ministerit Siunnersuisoqatigiivisa ataanni amerlanata nukittuujullutali suleqatigiippugut, suleqatitaartussaallutalu! Suliassatta pingaarnersaat tassaavoq, issittumut tunngassutillit nunani avannarlerni takuneqarlutillu naleqartinneqarnissaat – tamanna anguniarlugu arlalinnik iliuuseqartarpugut. Suliassatit ilaatigut tassaassapput, NAPA-p nammineerluni kulturikkut suliniutaanik suliniutinik aqutsinerit, sammisassaqartitsilluni pikialaartitsinerit, qinnuteqartunik siunnersuinerit aamma

Atuarnerugit »
Nunat Avannarliit Killiit Ulluat 2021

Nunat Avannarliit Killiit Ulluat sisamanngorpat 23. September Kalaallit Nunaanni, Savalimmiuni aamma Islandimi taakku nunat avannarliit killiit 3-t akornanni kulturikkut suleqatigiinnerup patajaallisarnissaa ersinnerulernissaalu suleqatigiiffigissavaat.   Nuummi NAPA marlunnik assiginngitsunik aaqqissuisimavoq. Siulleq tassavoq ilinniartitsisunik ataatsimeersuartitsineq  qarasaasiakkut ilinniartitsissutit  “Uagut tassa Nunat Avannarliit” nordeniskolen.org-ip ataaniniitut pillugit. Aappaattut aaqqissuussaq tassaavoq

Atuarnerugit »
Nunani Avannarlerni suleqateqarneq nipilersortartunut periarfissatsialaavoq

Nipilersoqatigiit Nuija NAPA-miit tapiiffigineqareerlutik immiussileruttorput. Nuijami nipilersortartoq Magnus Biilmann Trolle tamanna atatillugu nipilersoqatigiit pillugit oqaluttuarpoq nipilersortartunullu nutaanut siunnersuuteqarusuppoq. – NAPA piorsarsimassutsikkut aningaasaateqarfittut nunatsinni tapiiffiginissatsinnut periarfissatut uagutsinnut pitsaanerpaavoq, tassami NAPA-miit tapiiffigineqarnikkut ingerlariaqqissinnaagatta. Magnus Biilmann Trolle, Nuija-mi guitarertartoq erinarsortartorlu taama oqarpoq. NAPA 35.000 koruuninik Nuija tapiiffiginikuua, taamalillutik

Atuarnerugit »
Inatsisit demoktratilu pillugit atuagaq atuartitsissut

Nuummi Eqqumiitsulianik Saqqummersitsivik aamma eqqumiitsuliortoq Stine Marie Jacobsen Law Shifters pillugu atuakkamik saqqummersitsisimapput.   Law Shifters tassaavoq eqqumiitsuliornermi suliaq meeqqanut inuusuttunullu sammisoq, eqqumiitsuliortumit Stine Marie Jacobsenimit pilersinneqarsimasoq. Law Shifters 2019-imi Nuummi Eqqumiitsulianik Saqqummersitsivimmiissimavoq. Ukiuni kingullerni arfinilinni nunani arlalinni ingerlaarsimavoq. Law Shiftersip innuttaasut inuusuttunik inatsisit demokratilu

Atuarnerugit »