Susanne Andreasen NAPA-mi pisortanngorpoq

Susanne Andreasen Nunani Avannarlerni Piorsarsimassutsikkut Attaveqaatimi, NAPA-mi, pisortanngorpoq. Andreasen nunatsinni kulturikkut isiginnaartitsisartullu silarsuaanni ukiorpassuarni misilittagaqarluarpoq.

Susanne Andreasen ilaatigut ukiuni 2016-2023 Nunatta Isiginnaartitsisarfiani pisortaasimavoq, isiginnaartitsisarfimmut isiginnaartitsisartullu ilinniarfiannut akisussaasuunikuulluni.

2023-mi oktobarimiilli kulturikkut festivalimi Suialaa Arts Festivalimi (siornatigut Nuuk Nordisk Kulturfestival) pisortaavoq.

Aammattaaq ilaatigut suliniutinik aqutsisutut namminersortutut sulisimavoq, kiisalu Katuami ilinniartitsisutut aaqqissuussinermullu ataqatigiissaarisutut sulisimalluni.

Andreasen Aarhus Universitetimi isiginnaartitsinermik ilinniarsimasuuvoq aqutsinermillu ilinniagaqarluni.

– Eqqumiitsuliortut kulturimillu suliaqartut tusarnaarnissaat taakkulu peqatigalugit suliamik tapersersuisinnaaneq ineriartortitsisinnaanerlu qilanaareqaakka. Isumaqarpunga NAPA suliffeqarfittut aamma issittumi nunani avannarlerni takuneqarsinnaanissaat akuerineqarsinnaanissaallu pingaartut.

Andreasen NAPA-mi pisortatut septembarip aallaqqaataani atorfinissaaq Søren Würtz taarserlugu.

NAPA Nunani Avannarlerni Ministerit Siunnersuisoqatigiivisa ataani kulturikkut ingerlatsiviuvoq Kalaallit Nunaata illoqarfiisa pingaarnersaanni, Nuummi, allaffeqarluni. NAPA-p nunatsinni nunallu avannarliit kulturiannik ineriartortitsillunilu tapersersuillunilu siuarsaasarpoq, meeqqanut inuusuttunullu immikkut sammisaqartitsilluni.

Ingerlateqqiguk

Nutaarsiassat takunngitsoorpigit?
Inuusuttut piginnaanillit ilippanaatitik pituussaarpaat, Kalaallit Nunaanni nutaalianik isumassarsiaqarlutik

Inuusuttut 200-t sapaatip akunnerani Nuummi katersuussimapput Issittuni unammillernartut misigisartakkagut nutaalianik aaqqiissutissarsiorniarlugit.  Qassutit immap naqqaniittut suli aalisartut, qaqeqqinneqarnerlu ajortut. Sumiiffinni ilinniarfissanik amigaateqarneq. Illoqarfiit nunaqarfiillu imminnut ungasissut. Tassaapput Kalaallit Nunaanni unammilligassatta ilaat. Unammilligassat, inuusuttut 200-t issittormiut nunanilu avannarlermiut nutaalianik aaqqiissutissarsiorlugit suliaqarfigisimavaat. Nunarsuarmi aningaasarsiutaanngitsumik suliniaqatigiiffiup, Unleaship, Nuummi ulluni

Atuarnerugit »
Unison Strings øver
Nunatsinni agiartartut Nunat Avannarlermiut

Nunanit Avannarlernit agiartartut, Unison Strings nunatsinni workshoppertitsillutillu tusarnaartitsisarsimapput – NAPAp kulturimut tapiisarfianit taperneqarlutik. 2014-imiilli agiarnermik festivalip Unison Strings Festival – Greenland, ukiut tamaasa nunanit avannarlermiunit nipilersortartut kalaallit, savalimmiormiut, islandimiut qallunaallu agiarnermik ilinniartut aamma inuuniutigalugu agiartartut ulluni 10-ni Kalaallit Nunaanni sungiusarnertalimmut tusarnaartitsinertalimmullu festivalimut qaaqqusarpai. 2018-imi festivali

Atuarnerugit »
Issittumi Suleqatigiinnermut Tapiissuteqartarfik Kalaallit Nunaata tiguaa

10 millionit danskit koruunii. Tassa Nordisk Rådgivningskomité for Arktis (NRKA)-p Issittumi piujuaannartitsinermik suliniuteqartunut ukiumut agguaattagassai.  Pulje ammasoq ukiumut aalajangerneqartassaaq, aningaasartassaviillu decemberimi aalajangiunneqartassapput.  Issittumi Suleqatigiinnermut Tapiissuteqartarfik Kalaallit Nunaata 2024-p tungaanut tigussagaa Nunani Avannarlerni Siunnersuisoqatigiit 73-issaannik ataatsimeersuarneranni Nunat Avannarliit Ministeriisa aalajangerpaat. Kalaallit Nunaata Nunat Avannarliit Suleqatigiinnerannut Naalakkersuisuata

Atuarnerugit »
Inatsisit demoktratilu pillugit atuagaq atuartitsissut

Nuummi Eqqumiitsulianik Saqqummersitsivik aamma eqqumiitsuliortoq Stine Marie Jacobsen Law Shifters pillugu atuakkamik saqqummersitsisimapput.   Law Shifters tassaavoq eqqumiitsuliornermi suliaq meeqqanut inuusuttunullu sammisoq, eqqumiitsuliortumit Stine Marie Jacobsenimit pilersinneqarsimasoq. Law Shifters 2019-imi Nuummi Eqqumiitsulianik Saqqummersitsivimmiissimavoq. Ukiuni kingullerni arfinilinni nunani arlalinni ingerlaarsimavoq. Law Shiftersip innuttaasut inuusuttunik inatsisit demokratilu

Atuarnerugit »