Nunani Avannarlerni suleqatigiinneq ataatsimoorlunilu ineriartortitsineq siumut aqqutaavoq
Nunani Avannarlerni Ministerit Siunnersuisoqatigiviisa Issittumi ineriartorneq, siuariartorneq aamma pigissaarneq suli ukkataraat. Immikkut tapiisarfikkut Nunat Avannarliit Issittumut Tapiisarfiat (NAP Nunani Avannarlerni Ministerit Siunnersuisoqatigiviisa Issittumi Kalaallillu Nunaanni suliniutit ukiuni 30-ni aningaasaliiffigisarsimavai. Tapiisarfimmut qinnuteqarnissamut killiuvoq ulloq 15. februar.
Nunat Avannarliit Issittumut Tapiisarfiat (NAP), Nunani Avannarlerni Piorsarsimassutsikkut Attaveqaat/NAPA-mit ingerlanneqartoq, suliniutinik inuiaqatigiinnk patajaallisaanermik ukkataqartunik tapiisarpoq. Taamaattumik NAPA-p ass ilinniarfiit, kommunit, katersugaasiviit aamma inuit ataasiakkaat tapiisarfiup siunertaanik piumasaqaataanillu atuaqqullugit kaammattorpai – qinnuteqaqqullugillu.
Nunat Avannarliit Issittumut Tapiisarfiat (NAP) Nunat Avannarliit akornanni suleqatigiinnerup ineriartortinneqqarnissaanut atorneqarsinnaavoq. Piumasaqaataavormi minnerpaamik nunat avannarlermiut pingasut suliniummi peqataasoqarnissaa. Siusinnerusukkut NAP-p ilaatigut MIO, meeqqat pisinnaatitaaffiinik sullissivik tapersiivigisimavaa, aamma Kujataani immap naqqani Ikait misissuiffigineqarnerat tapersiivigisimallugu.
NAPA-p pisortaa, Susanne Andreasen, oqarpoq: ”NAP-imut 2025-imi aatsaat taama amerlatigisunik qinnuteqarfigineqarpugut. Soqutiginninnerujussuup kinguneratut, ukioq kingulleq Nunani Avannarlerni suliniutinut assigiinngitsorujussuarnut patajaalluinnartunullu aningaasaliisimavugut. Neriuppugut 2026-mi taama soqutiginninneq annertutigiumaartoq. Suleqatigiinneq aamma ataatsimoorluni ineriartorneq pingaaruteqarput aamma Nunani Avannarlerni akornanni ataatsimuussusermut ataqqinninnermullu pisariaqarlutik.”
Aningaasaateqarfimmut qinnuteqarnissamut killigaa ulloq 15. februar, aamma NAPA-mi siunnersorneqarsinnaavusi ilitsersorneqarlusilu.
Attavigiuk: Susanne Andreasen / susanne@napa.gl / 58 88 49
Nunat Avannarliit Issittumut Tapiisarfiat suua?
Tapiisarfiup siunertaraa Nunani Avannarlerni Ministerit Siunenrsuisartoqatigiivisa takorluugaasa piviusunngortinneqarnissaannut suleqataaneq. Nunat Avannarliit 2030-mi nunap immikkoortuini nunarsuarmi piujuartitsiffiunerpaallunilu peqataatitsinerpaajunissaa takorluugaavoq.
Taamaattumik Nunat Avannarliit Issittumut Tapiisarfiani nunat avannarliit aamma Issittormiuni Avannaamiunit-Avannaamiunut suleqatigiinnerisigut inuiaqatigiinnik akiuulluarsinnaasunik patajaatsunillu qulakkeerinninnissaq ukkatarineqarpoq.
Nunat Avannarliit Issittumut Tapiisarfiat anguniagaa tassaavoq:
- Issittumi kinguaariit akornanni najukkani inuiaqatigiinnik orniginartunik aamma inooqatigiinnikkut attanneqarsinnaasunik ineriartortitsinermut toqqaannartumik tapersersuineq
- Najukkami inuussutissarsiornikkut ineriartortitsinermik aamma Issittumi aningaasaqarnikkut piujuartussamik siuariartornermik tapersersuineq
- Mingutsitsinngitsumik nukssiornermut allannguinermut siuarsaanermut aamma nunap immikkoortortaani atajuartussamik aningaasaqarnikkut kaaviiaartitsinermut toqqaannartumik tapersersuineq
- Nunat Avannarliit Issittumut Tapiissuteqartarfiat, Nutaarsiassat
- Assiliap allannertai: Nunat Avannarliit Issittumut Tapiisarfiat 2026-mut 8,4 millionit missaat agguaatissavai. Nunat Avannarliit Issittumut Tapiisarfiat (NAP) qinnuteqartoqarsinnaavoq suliniummi Nunat Avannarlermiut minnerpaamik pingasut peqataappata: Kalaallit Nunaat, Savalimmiut, Island, Danmark, Åland, Norge, Sverige aamma Finland. (Assiliisoq: Aningaaq Rosing Carlsen).
Ingerlateqqiguk
Nutaarsiassat takunngitsoorpigit?

Pisimasunik oqaluttuarneq (Storytelling)
Nunani Avannarlerni Pinngortitaq pillugu Oqaluttuat (Nordiske Naturfortællinger – Nordic Nature Narratives) Nunani Avannarlerni kinguaariit kulturillu akornanni inuit namminneq oqaluttuaannik pinngortitarlu pillugu isiginneriaasiannik sammisaqarpoq. Kalaallit Nunaanni, Norgep Avannaani Danmarkimilu 2021-miit 2022-mut ingerlanneqassaaq. Pinngortitap inuunitsinnut sunniutai aamma piujuartitsilluni ineriartuineq ilinniarfigineqarneranni suliniut aqqutigalugu Naalagaaffiit Peqatigiit nunarsuaq tamakkerlugu anguniagassatut

Nunat Avannarliit Issittumut Tapiisarfiat ukioq manna 10,3 mio. DKK-ninik suliniutinut 23-nut tapiisimavoq
Nunani Avannarlerni Ministerit Siunnersuisoqatigiiffiata Nunat Avannarliit Issittumut Tapiisarfiata ukioq manna katillugit 10,3 mio. DK-nit suliniutinut qaffasissumik pitsaassusilinnut 23-nut agguaassimavai.Programmi Nunani Avannarlerni Piorsarsimassutsikkut Attaveqaat, NAPA-mit, Ilisimatusarfik suleqatigalugu ingerlanneqarpoq. Nunat Avannarliit Issittumut Tapiisarfiat 2025–2027: Issittormiut akiuussinnaasut (Et resilient Arktis)qinnuteqarfissami kingullermi katillugit 60-inik assut attuumassuteqartunik qinnuteqaatinik tigusaqarsimavoq.

Kalaallit nipilersornerat Nuummit Spaniamut aamma Amerika Kujallermut
Nipilersortartoq aamma nipilerilluni angakkuartartoq Hans-Ole Amossen Kalaallit Nunaanni nipilersortartoqatigiinilu Da Bartali Crew tusarnaartitsillutik nipilersortartut nuannarineqarnerpaaat ilagaat. Nunani Avannarlerni, Europami aamma Sydamerikami nipilersoriarlutik angalaarsimapput aamma scenemi allanik ”pulaartunik” rapperinik erinarsortartunillu nipilersoqateqartarsimalluni. 2019-imi Nunani Avannarlerni Siunnersuisoqatigiit Nipilersortartunut Nersornaasiuttagaannut innersuussaasimapput. NAPA-p Hans-Ole nipilersornerup silarsuaani aamma nipilersoriartarluni angalarsimanini pillugit

Kalaallit Nunaannit Alaskamut: Inuusuttut AWG-mut takutitsisussat piareersarput
Isiginnaartitsisussat inuusuttut piginnaasaqarluartut Poul Erik Kristiansen, Hans Lili Karlsen, Qarsoq Rasmussen, Petra Bidstrup, Aviaaja Korneliussen aamma Louisa Ignatiussen Alaskami Mat-sumi Arctic Winter Games 2024-mut kultoorikkut takutitsinissamut piareersaleruttorput. Sisamanngornermat inuusuttut isiginnaartitsisartut Arctic Winter Gamesimut atisassatik, ilaatigut annoraat aappalaartut Meqqusaalimit ilusilersorneqartut, tiguvaat. Sapaatip akunnera una Team Kalaallit