Kalaallit Nunaanni inuusuttunut immakkut-angalanermi-isumannaatsuuneq pillugu suliniut naammassingajalerpoq: Puttaqutit kiapequtit atortarnissaannut pikkorinnerusariaqarpugut
Nappaat tunillaassuuttoq atuukkaluartoq, NorSafe aamma Imarsiornermik Ilinniarfik nunatsinni meeqqat atuarfiini angajullernut immakkut-angalanermi-isumannaatsuuneq pillugu pikkorissartitsinernik iluatsitsilluarsimapput.
Ukiut pingasut ingerlanerini suliniutaasimasoq Kalaallit Nunaanni Nunanut Allanut Naalakkersuisoqarfimmit aamma Nunani Avannarlerni Ministerit Suinnersuisoqatigiivinit qallunaat nunani avannarlerni siulittaasuuserannut atatillugu aallarnerlugu suliniutigisimasaat naammassingajalerpoq.
Suliniut marlunnik siunertaqarsimavoq – nunani avannarlerni imarsiornermik ilinniarfinni aamma ilinniagaqarfinni atuartut amerlanerulernissaat, aamma minnerunngitsumik Kalaallit Nunaanni immakkut angalasartut isumannaallisaanermi pissutsinik pitsaanerusumik atugaqalersinnissaat. Suliniut 2019 aallartissimavoq, 2022-llu naanerani naammassineqarluni.
Pipaluk Lykke Kalaallit Nunaanneersoq, NorSafemut suliniummik aqutsisuusimavoq. Aamma oqarpoq, suliniut Nunani Avannarlerni tamani immakkut-angalanermi-isumannaatsuunermut tunngaqqaarsimasoq, kisianni erniinnaq paasisimavaat Kalaallit Nunaanni tamatigut immakkut-angalatilluni ajutoornerit toqukkut qimagulluni ajunaarnernik kinguneqartartut.
Kalaallit Nunaanni ajoraluartumik puttaqutit kiapequtit atinissaat atortarnissaallu pikkoriffigivallaanngilarput. Kalaallit Nunaanni Politiit ilimatitsipput 2021-mi politiit immami ajutoortoqartillugu 45-nik amerlassuseqartuni ujaasinerannit ajutoornerni marlunni inuit tallimat toqukkut qimagussimasut.
– Kalaallit Nunaanni Politiit aamma Issittumi Sakkutooqarfik, nunatsinni ujaasinernik ingerlatsisartut nalunaarput, ajutoornerit tamatigut umiatsiani mikisuni ammasunilu pikkajuttartut, oqaluttuarpoq Pipaluk Lykke nangillunilu:
– Soorlu kisitsisit aamma tamanna takutikkaat, immakkut ajunaarlutik toqusut amerlanersaat nassaarineqanngisaannarput. Akerlianik imarsuarmi kivisarput, qimatatik eqqissinaveersillugit aamma nalunorniunnaartinnagit. Ajunaarlutik toqukkut qimaguttut amerlanerpaartaat puttaqutinik kiapequtinik atortarsimanngillat imaluunniit arlaannik puttasinnaasunik peqartarsimanatik.
Tamatigut angutit sulisinnaasut, amerlanertigut ilaqutallit taama toqukkut qimaguttarput, aamma taama toqukkut qimaguttut amerlanersaat Nuup eqqaani, Tunumi Tasiilap eqqaani aamma Kitaani Qeqertarsuup Tunuani pisarput.
Puttaqutit kiapequtit pillugit inatsimmik amigaateqartoqartoq
Pipaluk Lykkep uparuarpaa, taama kisitsisit atorlugit nassuiaasiornermut aliasunnartumut pissutaasoq annertooq tassaasoq immakkut angalanermi puttaqutinik kiapequtinik atuisoqartarnissaa pillugu inatsiseqannginnerput.
Angallammi ilaasunut tamanut akuerisanik puttaqutinik kiapequteqartoqarnissaa taamaallaat piumasaqaataavoq. Puttaqut kiapequt pisariunngitsoq assorsuaq isumaqarsinnaavoq. Puttaqut kiapequt inuunermik annaassisinnaavoq, immami inuk puttatissinnaammagu. Ajornerpaaffiani ajutoortoq toqukkut qimaguppat, taava inuk nassaarineqarsinnaasarpoq.
– Uanga nammineq suliniummi aallartikkama aamma isumaqarsimavunga, imarmut nakkaruma minutsit marluk ingerlanerini toqussallunga. Kisianni tamanna ilumuunngilaq, Pipaluk Lykke nassuiaavoq nangillunilu:
– Kisitsisit atorlugit nassuiaasiornerit tamarmik takutippaat, assersuutigalugu pingasunik kissassuseqartumut immamut nakkaruit, aamma puttaqummik kiapequteqaruit, taava uummatit minutsit 60-it missaanni ingerlasinnaavoq, immamullu nakkarsimaguit taama piffissap iluani inunnit allanit imaluunnit helikopterimit nassaarineqarsinnaanissat periarfissaqarpoq.
Pipaluk Lykke isumaqarpoq, puttaqutit kiapequtit pillugit inatsit Kalaallit Nunaanni naleqqussarneqartariaqartoq, taamaalilluni immakkut angallanermi puttaqummik kiapequteqartoqartarnissaa piumasaqaataalersillugu. Aammattaaq immakkut-angalanermi-isumannaatsuuneq pillugu pikkorissarsimagaanni aalisarnermut piniarniarmullu akuersissummik aatsaat qinnuteqartoqarsinnaasariaqartoq siunnersuutigaa.
Inuusuttut immakkut-isumannaallisaaneq pillugu ilinniarput
NorSafe suliniummut atatillugu Imarsiornermik Ilinniarfik, tunngaviusumik immakkut-angalanermi-isumannaatsuuneq pillugu, ikiueqqaarnermik aamma umiartornermik inuusuttunut 13-init – 19-inut ukiulinnut pikkorissaanernik neqerooruteqartarsimavoq, tassani kinguaariit tulli immami ulorianarsinnaasut pillugit ilikkagaqarnissaat qulakkeerniarlugu.
Coronavirusip ajoraluartumik suliniutip meeqqat atuarfiinut anngussinnaanera ukiuni siullerni marlunni ajoqusersorsimavaa. Kisianni ukioq manna NorSafe atuarfinni arlalinniissimavoq meeqqat atuarfiini angajulliit pikkorissariartorlugit.
– Ajoraluartumik covid-19 pissutigalugu killilersugaaffigineqarsimavugut aamma suliniutip ingerlanerani ukiut siulliit marluk suna tamarmi matoqqasimalluni, kisianni Sisimiut angumerisimavarput, tassanilu atuartut angajulliit ilinniartissimallugit, upernaarlu manna Imarsiornermik Ilinniarfik meeqqat atuarfiiniissimavoq arlalinni. Augustimi meeqqat atuarfiinut pikkorissarnermut peqataanissamut neqeroorutit nassiussorsimavagut amerlasuullu peqataaniarlutik nalunaarsimapput, Pipaluk Lykke oqarpoq .
Naak suliniut-NorSafe naammassigaluartoq, taava Imarsiornermik Ilinniarfik inuusuttunut immakkut-angalanermi-isumannaatsuuneq pillugu pikkorissaasarnerminik unitsitsinianngilaq. Taamaattumik imarsiornermik ilinniarfik ukiumi nutaassami pikkorissaanissaa siunertaralugu attavigineqarsinnaavoq.
Immakkut-isumannaallisaaneq pillugu isumassarsiat
Grønlandsvogterne/Kalaallit Nunaata Alapernaatsui pillugu app’i aaneqarsinnaavoq, taanna Issittumi Sakkutooqarfiup suliarisimavaa. App’i ajutoorsimasut paasineqarnissaannut, imaluuunniit nammineq naviartorsiornermi atorneqarsinnaavoq.
Puttaqutip kiapequtip tamatigut atorneqartuaannarnissaa Søfartstyrelsip kaammattuutiga. Aammattaaq puttaqut kiapequt ilumut ajunnginnersoq pillugu misissorneqartarnissaa kaammattuutigaa.
Immami nillertumi annannissaq pillugu ilitsersuut atuarneqarsinnaavoq, IMO-p, nunat tamalaat akornanni immakkut suliniuteqarfiup (den internationale maritime organisation) allataa, uani:
https://eng.navigation.gl/media/9707/imo-guide-for-cold-water-survival-msc-1-circ-1185-rev-1.pdf
Nutaarsiassat takunngitsoorpigit?
Allatta! 4.0 Inuusuttunut ulloq tunniussiffissaq qanilliartuaarusaarpoq
Marlunngorpat februarip 28-iani tassaavoq ulloq kingullerpaaq Allatta! Inuusuttunut qivittulikkersaarnermut oqaluttualiamik tunniussinissaq. Inuusuttut atuakkiortunut: Oqaluttuaaraliornermi unammisitsinermut Allatta! Inuusuttunut tunniussinissaq qanilliartorpoq. Unammisitsineq ukioq kingulleq novemberimi aallartittoq, oqaluttualiaaqqamik tunniussiffissaq ulloq kingullerpaaq tassaavoq marlunngorpat februarip 28-iat. Peqataaniaraanni piumasaqaatit annikittuararsuupput. Qulequtaq pingaarnersaaq tassaavoq ”oqaluttuat ersinartut”, inuusuttullu 15-25-t akornanni ukiullit tamarmik
Issittumi Suleqatigiinnermut Tapiissuteqartarfimmut qinnuteqartarfik atulersinneqartoq!
Kalaallit Nunaata puljeap ingerlanneqarneranut akisussaaffik tigummaguli NAPA-p aamma Ilisimatusarfiup Issittumi Suleqatigiinnermut Tapiissuteqartarfimmut nittartagaq amma qinnuteqartarfik atulersippaat. Taamaalilluni suliniutit Issittumi piujuartitsinermik ineriartortitsinermik ukkatarinnittut maanna puljeamut qinnuteqarsinnaalerput. Issittumi Suleqatigiinnermut Tapiissuteqartarfimmik Kalaallit Nunaat ingerlatsinermik akisussaalissasoq 2. november 2021 naggataarutaasumik aalajangerneqarmalli NAPA aamma Ilisimatusarfik nittartakkap qinnuteqartarfiullu naammassinissaat ulapputigisimavaat. Taamaattumik assut
Nunani Avannarlerni eqqumiitsuliornermi ”De-arctification”
Nunani Avannarlerni eqqumiitsuliornikkut suliniut Laplandimi eqqumiitsuliornermik kattuffiup ukiuni 30-nngortorsiorlutik nalliuttorsiorneranut atatillugu ingerlanneqalersoq.Suliniut Nunani Avannarlerni eqqumiitsuliornermi “De-arcticfiation”-imik qulequtalik Galleria Lainaamo, Rovaniemi, Finlandimi ulluni 11.-13. august 2021 ingerlassaaq. Workshoppeqassaaq, artists talks atorlugit oqaloqatigiittoqassalluni, oqaluttuartulerluni saqqummersitsisoqassalluni ammasumillu oqallittoqassalluni. Suliniut Laplandimi Finlandimi eqqumiitsuliortut kattuffiata Lain taiteilijaseurap aaqqissuutaraa. Suliniutip siunertaraa
Nunatsinni agiartartut Nunat Avannarlermiut
Nunanit Avannarlernit agiartartut, Unison Strings nunatsinni workshoppertitsillutillu tusarnaartitsisarsimapput – NAPAp kulturimut tapiisarfianit taperneqarlutik. 2014-imiilli agiarnermik festivalip Unison Strings Festival – Greenland, ukiut tamaasa nunanit avannarlermiunit nipilersortartut kalaallit, savalimmiormiut, islandimiut qallunaallu agiarnermik ilinniartut aamma inuuniutigalugu agiartartut ulluni 10-ni Kalaallit Nunaanni sungiusarnertalimmut tusarnaartitsinertalimmullu festivalimut qaaqqusarpai. 2018-imi festivali