Inuusuttut piginnaanillit ilippanaatitik pituussaarpaat, Kalaallit Nunaanni nutaalianik isumassarsiaqarlutik

Inuusuttut 200-t sapaatip akunnerani Nuummi katersuussimapput Issittuni unammillernartut misigisartakkagut nutaalianik aaqqiissutissarsiorniarlugit. 

Qassutit immap naqqaniittut suli aalisartut, qaqeqqinneqarnerlu ajortut. Sumiiffinni ilinniarfissanik amigaateqarneq. Illoqarfiit nunaqarfiillu imminnut ungasissut. Tassaapput Kalaallit Nunaanni unammilligassatta ilaat.

Unammilligassat, inuusuttut 200-t issittormiut nunanilu avannarlermiut nutaalianik aaqqiissutissarsiorlugit suliaqarfigisimavaat.

Nunarsuarmi aningaasarsiutaanngitsumik suliniaqatigiiffiup, Unleaship, Nuummi ulluni 20. – 26. august  nutaaliornermut misileraavik Innovation Lab ingerlassimavaa, sammisani pingasuusuni aaqqiissutissanik ineriartortitsiniarlutik: Ilinniagaqarneq, Peqqissuseq, matumani tarnikkut peqqissuseq aamma uumassusillit assigiinngissitaarnerat aamma silap pissusiata allanngorarneri.  Sammisat taakku tamarmik Naalagaaffiit Peqatigiit piujuartitsisulluni ineriartortitsinermut 2030-p tungaanut nunarsuarmi anguniagassaanut  attuumassuteqarput. Unleash inuusuttunik 200-nik 18-35-nik ukiulinnik Nunavummit Finlandimut peqataasussanik toqqaasimavoq.

Inuusuttut nutaalianik aaqqiissutissatut isumassarsiaat eqimattakkaarlutik suleqatigiinnerini  iluarsaanneqarput naammassillugillu ima ineriartortinneqartigalutik allaat Ilisimatusarfimmi aalajangiisussat isiginnaartorpassuilu saavanni scenemi angisuumi saqqummiussinnaalerlugit.  

Ingammik eqimattat marluk aalajangiisussanit maluginiarneqarput.

 

Ajornartorsiummut annertuumut sapernanngitsumik aaqqiissut

Team 20 nutaaliaanerpaamik aaqqiissuteqarnermut 50.000 koruuninik akissarsitinneqarpoq. 

Suliniutaat najornagu ilinniartitsinermut tunngavoq. Kalaallit Nunaanni amerlanerit ilinniagaqartilernissaat annertuumik pisariaqartinneqarpoq. Kisianni Kalaallit Nunaanni inuusuttorpassuit nunaqarfimmit illoqarfinnukartariaqartarput meeqqat atuarfiannit naggataarutaasumik soraarummeerniarunik. Tamanna inuusuttut ilaannut assoroornarsinnaavoq, taakkumi avatangiisiminnit toqqissisimanartunit angerlarsimaffippalaartunillu nuuttariaqartarput.

Team 20’p aaqqiissutissamut isumassarsiaa marloqiusaavoq, tassani ilinniartitsisoq piginnaasalik sumiiffimmi ilinniartitsisoq suleqatigalugu, assersuutigalugu sumiiffimmi ilinniartitsisoq nunaqarfimmeersoq, najornagu ilinniartitsinermik atuartunut neqerooruteqarsinnaapput, taamaalillutik angerlarsimaffitsik qimannagu meeqqat atuarfianik naammassinnissinnaalersillugit.

Taama oqaluttuarpoq Josi Seilonen, Finlandimiu, taanna sapaatip akunnera ataaseq Nuummiissimavoq isumarlu ineriartortissimallugu.

– Paasisimavarput meeqqat qassiinnarnik ukioqarlutik tunngaviusumik atuarfimmi atuarnertik nangissagunikku angerlarsimaffitsik qimattariaqartaraat ajornartorsiutaasoq annertoorujussuaq, taannalu aaqqiissuteqarfigerusussimavarput. Sapernarnavianngilarmi. Ilisimasalippassuit inuillu illoqarfimmut allamut kollegiamut nuunniarlutik angerlarsimaffimminnik qimatsisariaqartarsimasut oqaloqatigisimavagut.

Maanna isumassarsiaq misilerarneqassaaq, oqarpoq Josi Seilonen.

– Uagut Unleash Plus programmip ilaatut sulisinnaavugut (aaqqiissutissat ineriartortittarnerannut programmi), taamaalilluta misileraalluta aallartissinnaavugut piviusungortissinnaallugulu. Tamassuma piviusunngorsinnaanera nalornissutiginngilluinnarpara.

 – Isumaqarpunga tamanna aamma nunanut allanut siaruaanneqarsinnaasoq, assersuutigalugu Naalagaaffiit Peqatigiit ataanni peqatigiit annertunerusut ikiortigalugit, oqarpoq Josi Seilonen. 

 

Inuit anaat periarfissaqarluartut

Eqimattat allat, assigiinngitsunik annertussuseqarsinnaanerpaamut aaqqiissutissamut akissarsitinneqartut annat quullu sumiiffinni inuussutissarsiornermi atorneqarsinnaanerannut isumassarsiaqarput. Tusaruminartumik ateqartoq – Loopoop, eqimattaq illunik naatsitsivinnik sananiarput naatitanillu naajoraartitsillutik, assersuutigalugu naatsiaat kuloruujullu.

– Aaqqiissutissatut isigisarput, tassaavoq illut naatsitsiviit nillertut, tassani tomatit, salatit jordbærilluunniit naatsinneqartarnissaat eqqqarsaatiginngilarput, kuloruujut naatsiiallu eqqarsaatigaagut, oqarpoq Hörn Heiðarsdóttir Islandimiu.

Nunaqarfippassuarni illoqarfippassuarnilu minnerusuni anartarfiit igittakkanik plastikkinik puussiartallit suli atorneqarput. Taakkulu anartarfinnut puussiat pinngortitamik assut mingutsitisarput. Aammattaaq eqqaaviup eqqaani anartarfiit puussiarpassui isigalugit kusananngillat, tassami piffissaq sivisooq ingerlasinnaasarpoq ikuallaavimmut ingerlateqqinneqanngineranni. Loopoopsip isumassarsiaasa ilagaat, illut puussianik biologii atorlugu nungusarneqarsinnaasunik puussianik atortarnissaat. 

–  Nunani Issittuni inuiaqatigiinni ungasissorpassuarni maanna pissutsit aarlerinartuupput aamma avatangiisinik ajoqusiisarlutik, tassami inuit eqqagaat pinngortitamut qimaannarneqartarput imaluunniit puussianiittut imarmut pisarlutik, oqarpoq Henry Glorau, New Zealandimiu, Københavnimi sulisoq.

Loopoopimik aaqqiineq anartarfimmi aallartittassaaq, tassani qooq annallu immikkoortinneqartassapput illumi atareersoq aaqqiissut atorlugu. Inuup quua anaalu tamatuma kingorna sumiiffimmi naggorissaatissaliorfimmut aamma piareersaaffissamullu nuunneqartassapput, tassani anaq qoorlu suliareqqinneqartassapput. Qooq naggorissaatissanngortinneqartassaaq anarlu issunngortinneqartassalluni. Issoq naggorissaatissaq taava tamatuma kingorna sumiiffimmi inuussutissarsiorfinni atorneqarsinnaanngussaaq.

Tamanna immaqa maajunnartutut nipeqarsinnaassagaluarpoq, kisianni tamanna nunalerinermik inuussutissarsiornermi periaasiuvoq nalinginnaalluinnartoq, tassami inuussutissartaqarluinnarmat naatitassat iluaqutigisaqaat.

Ukioq kingulleq avatangiisinut Naalakkersuisoq Kalistat Lund (Inuit Ataqatigiit) KNR-mut oqarpoq, anartarfiit puussiartaasa atorunnaarsinnissaannut aaqqiissutinik misissuisoqarniartoq. Nuna tamakkerlugu 2019-imit kisitsisit takutippaat inoqutigiit 5.240-t suli anartarfiit puussiaannik atuisuusut. Tassani affangajaat Avannaata Kommunianeersuupput, tassani inoqutigiit 2.456-it anartarfiit puussiaannik atuisuummata.

Issittormiut isiginnittariaasiat takuneqarpoq akuerineqarlunilu

NAPA, Nunani Avannarlerni Piorsarsimassutsikkut Attaveqaatip Unleash 200.000 koruuninik tapersimavaa. Suliniutip Kalaallit Nunaat aamma Issittormiut nunarsuarmioqatigiinni malunnartippai, tamanna NAPA-mi pisortaagallartup, Nina Paninnguaq S. Kristensenip nuannaarutigeqaa.

– NAPA-mi aaqqissuussaq taama annertutigisoq ingerlalluartigisimasorlu tapersersorsinnaagatsigu tanngassimaarutigaarput, taassumami Kalaallit Nunaanni piujuartitsinerusumik ineriartorneq tikkuussiffigeqatigimmagu. Aaqqissuussineq malinnaaffigisimavarput aamma inuusuttut qanoq pingaartitaqartigalutillu nuannarinneqalutik pitsaasunik nutaalianillu isumassarsiaqarnerat, ingammik meeqqanut inuusuttunullu sammisaqarfimmut tunngatilllugu, takusinnaagatsigu attortisimassutigaarput.

– Unleash qutsavigaarput suliassaqarfik tamanna ukkataqarfigisimammagu, tamannami assut pisariaqartitsiffiuvoq. NAPA-mi aamma issittormiut isummertariaasiisa takuneqarnissaat akuerineqarnissaallu sulissutigaarput, tamannalu Unleaship annertuumik tapersersuiffigisimavaa, oqarpoq pisortaagallartoq Nina Paninnguaq S. Kristensen. 

 



Nutaarsiassat takunngitsoorpigit?

NAPA siunnersortimik suliniutinullu aqutsisumik sulisussarsiorpoq (atorfik ataaseq)

Nunani avannarlernit issittumiillu kulturit arlallit ataatsimoorfianni sulinissat soqutigaajuk? Nunani Avannarlerni Ministerit Siunnersuisoqatigiivisa ataanni amerlanata nukittuujullutali suleqatigiippugut, suleqatitaartussaallutalu! Suliassatta pingaarnersaat tassaavoq, issittumut tunngassutillit nunani avannarlerni takuneqarlutillu naleqartinneqarnissaat – tamanna anguniarlugu arlalinnik iliuuseqartarpugut. Suliassatit ilaatigut tassaassapput, NAPA-p nammineerluni kulturikkut suliniutaanik suliniutinik aqutsinerit, sammisassaqartitsilluni pikialaartitsinerit, qinnuteqartunik siunnersuinerit aamma

Atuarnerugit »
Inuusuttut piginnaanillit ilippanaatitik pituussaarpaat, Kalaallit Nunaanni nutaalianik isumassarsiaqarlutik

Inuusuttut 200-t sapaatip akunnerani Nuummi katersuussimapput Issittuni unammillernartut misigisartakkagut nutaalianik aaqqiissutissarsiorniarlugit.  Qassutit immap naqqaniittut suli aalisartut, qaqeqqinneqarnerlu ajortut. Sumiiffinni ilinniarfissanik amigaateqarneq. Illoqarfiit nunaqarfiillu imminnut ungasissut. Tassaapput Kalaallit Nunaanni unammilligassatta ilaat. Unammilligassat, inuusuttut 200-t issittormiut nunanilu avannarlermiut nutaalianik aaqqiissutissarsiorlugit suliaqarfigisimavaat. Nunarsuarmi aningaasarsiutaanngitsumik suliniaqatigiiffiup, Unleaship, Nuummi ulluni

Atuarnerugit »
NAPAs direktør, Anne Mette Gangsøy ude i naturen
Qujalluni inuulluaqqusineq

Sivikitsumik, kisianni puigunaatsumik Anne Mette Gangsøy NAPA-mi pisortaareersoq maanna ungasinngitsumi inuulluaqqusussanngorparput. Anne Mettep uatsinnik sullissisimanera pillugu qujamasulluta taamaaliussaagut. Anne Mette Gangsøy NAPA-mi pisortatut Nunani Avannarlerni tamani issittormiut isiginnittariaasiannik qasusuilluni siuarsaasimavoq. Peqatigitillugu NAPA-p Kalaallit Nunaata sinnerani ilisimaneqarnerulernissaa sulissutigisimavaa. Kisianni Anne Mette kinaana? – Aap, kinaavunga? Sorpassuarnik

Atuarnerugit »
Peter Olsen
Nunani Avannarlerni kalaallisut oqaloqatigiinnerit: Politikki

Eqqumiitsuliortut atugaasa pitsanngorsaaviginissaat anguniarneqarpoq, kisianni suut tamarmik aningaasaliiffigineqarsinnaanngillat, taama oqarpoq kulturimut naalakkersuisoq, Peter P. Olsen. Oqaloqatigiinneq takuuk imaluunniit tusarnaaruk. NAPA sapaatit akunnerini aggersuni Nunani Avannarlerni kalaallisut oqaloqatigiinnerit saqqummiukkumaarpaai. Immikkoortumi uani kulturimut naalakkersuisoq Peter P. Olsen, Inuit Ataqatigiineersoq oqaloqatigissavarput. Ilisarititsineq Qineqqusaartoqartillugu kulturilerisut eqqumiitsuliortullu qanoq pingaaruteqartiginerat atugaasalu

Atuarnerugit »