Inuit aamma Sámi inuusuttaasaa siunissami suleqatigiinnerulissapput

Issittormiut akornanni inuusuttut misilittakkaminnik avitseqatigiipput suleqatigiilerlutillu, ataatsimoorfiusumik aamma siunissaminnik namminneq aqutsiffiulersumik

Suliniut, Naapitta – Let´s meet! Septemberimi weekendimi siullermi ingerlanneqarpoq, tassani kalaallit saamillu inuusuttai Nuummi naapeqatigiipput Inuit aamma saamit kulturianni assigiinngissutsit assigiissutsillu misissorlugit. Weekendimi assigiinngitsunik sammisaqarput pulaartarlutillu kiisalu workshoppertoqarpoq saqqummiussisoqarlunilu, inuusuttunik siunissami suliniuteqarnissaannut aamma kulturit akornanni ataatsimoorfiusunik isummersortitsiffiusunik. Inuusuttut kulturitik aallaavigalugit nammineq siunissartik oqaluuseraat aamma Nunat Avannarlerni nunat akornanni isiginneriaatsit misigisassarsiorfiginissaat assut alapernaaffigisimallugit.

Uanga Inuit ilisimasaqarfigisimavakka, kisianni assuunngitsoq. Naapitta soqutiginarlunilu ilisimasaqartitsilersimavoq. Paasisimavarput inuit assigiinngitsut ajornartorsiutit pillugit qanoq assigiinngitsigisunik isiginneriaaseqarnersut. Isumaqarpunga immitsinnut ikiorniarluta assut iliuuseqarsinnaalluta – Niila Juhán, Naapittami peqataasoq aamma peqatigiiffimmi Finnish Sámi Youth, Helsinkimi suleqataasartoq.

Naak assigiinngitsunik kulturillit isiginneriaasii assigiinngikkaluartut, inuusuttut nunap inooqaavisut assigiissutsit aamma imminnut immikkut ittumik paaseqatigiinneq misigisimavaat. Arsarnerit pillugit oqaluttuaniit nunallu inoqqaavinut naalakkersuinikkut qitiusumik pissaaneqarfiit inuunermi atugassarititaasunik eqqarsartariaatsinillu sinaakkusersuerusuttut.

Naak immitsinnut ungasikkaluarluta, unammisagut assigiipput. Nunap inooqaavisa pisinnaatitaaffii pillugit ilinniagaqartitsinerulertoqartariaqaraluarpoq, taama isumaqarpunga. – Qillaq Olsen, Naapittami peqataasoq aamma Sipineq+ Nuumi siuttuusoq.

Taama kulturikkut avitseqatigiinnissaq sivisuumik pisariaqartinneqarsimavoq, tassami Sámi aamma Inuit imminnit assut ilinniarfigisinnaammata. Taamaaattumik peqataasut Naapitta aqqutigalugu naapinnissartik assut nuannaarutigisimavaat. Qillap erseqqissaatigaa Inuit ajornartorsiutaat sukkanerusmik naleqqunnerusumillu aaqqiiffigineqartarsimasinnaagaluartut, siusinnerusukkut imminnit paasisaqarfigalutik ilinniarfigisimagaluarunik.

Taama kulturikkut avitseqatigiinneq siunnerusukkut pisimasariaqaraluarpoq. Ullut tamaasa ajornartorsiutigut pillugit aaqqiissutissanik nassaarniarneq ajornannginnerusimassagaluarpoq. Immaqa sukkanerusumik pitsaanerusumilluunniit aaqqiivigineqarsimassagaluarput – Qillaq Olsen.

Eqimattat maanna instagramikkut imminnut malinaaffigipput oqaatigalugulu Naapitta taamaatippat attaveqatigiiginnarnissamut periarfissaqarluartoq. Inuusuttut taakku marluk imminnut ilisarilersimanerat Sámi aamma Inuit akornanni siunissami suliniuteqalernissamut periarfissiisimavoq.

Immitsinnut ukiup tulliani sápmi-pride aaqqissuunnissaanut ikioqatigiissinnaavugut. Ilassi peqataanissamut qaaqqunissaat nuannissagaluarpoq – Niila Juhán.

Ilumut, taama aamma uanga misigisimavunga, aappaagu sápmi-pridemut peqataarusuppunga. Uagut ukioq manna suliaqarsinnaasimanngilagut aningaasaliissutinik pisimannginnatta. Maanna ukiup tullissaanut pisussaq aaqqissuutilereersinnaavarput. Issittormiut tamaneersut nunap inoqqaavi peqataatikkusuppagut siunissaq pillugu peqatigiilluta immitsinnit ilinniarfiginiassagaatta – Qillaq Olsen.

Naapitta tassaavoq uku akornanni suleqatigiissutaasoq: Sorlak, Kalaallit Nunaanni, meeqqat inuusuttullu siunnersuisoqatigiiffiat aamma Dansk Ungdoms Fællesråd aamma NAPA, Nunani Avannarlerni Piorsarsimassutsikkut Attaveqaat. NAPA-mut pingaaruteqarpoq Nunani Avannarlerni Issittumilu inuusuttut namminneq siunissaminnik nassuiaasersuinissaat tapersersussallugu. Naapitta suliniummut NORÐ ilaavoq, taanna nunani avannarlerni inuusuttut siunnersuisoqqatigiiffiisa suleqatigiissutigaat, Nunani Avannarlerni inuusuttut akornanni ataatsimuulerfiusunik pilersitsinissamik ukkataqartoq.

Assiliisoq: Aqqalu Augustussen.

Ingerlateqqiguk

Nutaarsiassat takunngitsoorpigit?
Creative Business Academy Greenland novembarip 23-ani aallarniineq

Nunatsinni kulturerput immikkuullarippoq, nunatsinnilu pinngorartitsisartut pikkorissorpassuupput. Soorlu ilusilersuisartut, eqqumiitsuliortartut, atisaliortartut, filmiliortartut aamma nipilersortartullu. Inuussutissarsiutigalugu kulturilerisut aamma pinngorartitsisut niuernermut ilippanartut atorluarneq ajorpagut. Tamanna NAPAp allanngortikkusuppaa. Taamaammat niuernermik ineriartornermut tunngasumik kulturilerisunut pinngorartitsisunullu ilinniarfik pilersipparput. Inuussutissarsiutigalugu kulturilerisut pinngorartitsisullu ineriartussagunik, taava pisariaqartitaat tunngavigalugit suliaq ingerlasariaqassaaq. Creative Business Academy novembarip

Atuarnerugit »
NAPA-mi sulisut: Anna Jensine Arntzen

NAPA-p sunik suliaqarnera ilarpassuasi nalugunanngilaat, kisianni kikkuuvugut? NAPA-mi nunanit avannarlernit sisamanit — Kalaallit Nunaannit, Danmarkimit, Norgemit Finlandimillu — maanna sulisoqarpoq. Ullumikkut Info Norden-imi sulisorput Anna Jensine Arntzen ilisaritissavarput. Anna Norgemi Lofotenimeersuuvoq maannalu ukiuni pingasuni Nuummi najugaqarsimalluni. Norgemi Universitetimi UiT-mi ph.d.-nngorniarluni naammassingajalerpoq. Ilisimatusarnermini illoqarfinnik pilersaarusiorneq Kalaallit

Atuarnerugit »
Nunat Avannarliit Issittumut Tapiisarfiat ukioq manna 10,3 mio. DKK-ninik suliniutinut 23-nut tapiisimavoq

Nunani Avannarlerni Ministerit Siunnersuisoqatigiiffiata Nunat Avannarliit Issittumut Tapiisarfiata ukioq manna katillugit 10,3 mio. DK-nit suliniutinut qaffasissumik pitsaassusilinnut 23-nut agguaassimavai.Programmi Nunani Avannarlerni Piorsarsimassutsikkut Attaveqaat, NAPA-mit, Ilisimatusarfik suleqatigalugu ingerlanneqarpoq. Nunat Avannarliit Issittumut Tapiisarfiat 2025–2027: Issittormiut akiuussinnaasut (Et resilient Arktis)qinnuteqarfissami kingullermi katillugit 60-inik assut attuumassuteqartunik qinnuteqaatinik tigusaqarsimavoq.  

Atuarnerugit »
En mand og en kvinde står, og kigger op på hinanden med røg omkring dem.
Kalaallit Nunaata oqaluttuarisaanera isiginnaartitsissutaasoq

Det Kongelige Teater, Københavnimiittup isiginnaartitsissiffik januarimi Kalaallit Nunaannut tunniuppaa, tassani “Præsten og åndemaneren” (Palasi angakkorlu) kalaallimit Makka Kleistimit allanneqarsimasoq isiginnaartitsissutigineqaqqaarmat. Isiginnaartitsissut Kalaallit Nunaata Danmarkillu ataatsimut oqaluttuassartaata aallaqqaataata ilaannik paasisimasaqartitsilerpoq.  Kalaaleq Makka Kleist uinilu Svenn B. Syrin januarimi Det Kgl. Teaterimi danskip-norskip palasip Hans Egedep aamma

Atuarnerugit »