Nunat Avannarliit Killiit Ulluat 2021
Nunat Avannarliit Killiit Ulluat sisamanngorpat 23. September Kalaallit Nunaanni, Savalimmiuni aamma Islandimi taakku nunat avannarliit killiit 3-t akornanni kulturikkut suleqatigiinnerup patajaallisarnissaa ersinnerulernissaalu suleqatigiiffigissavaat.
Nuummi NAPA marlunnik assiginngitsunik aaqqissuisimavoq. Siulleq tassavoq ilinniartitsisunik ataatsimeersuartitsineq qarasaasiakkut ilinniartitsissutit “Uagut tassa Nunat Avannarliit” nordeniskolen.org-ip ataaniniitut pillugit. Aappaattut aaqqissuussaq tassaavoq kikkunnut tamanut ammasoq ulequtalillu “Pinngortitarput, kinaassuserput”.
Ulloq aamma Savalimmiuni Islandimilu assigiinngitsutigut malunnartinneqassaaq. Islandimi Nordens hus Nunani Avannarlerni killerni immikkuullarissumik uleqatigiinneq pillugu ataatsimeersuartoqassaaq, kalaallit savalimmiormiullu Islandimiittut kiisalu Nunat Avannarliit Killiit Siunnersuisoqatigiiat peqatigalugit. Kingusinnerusukkut filmi SKÁLtakutinneqassaaq kingornalu taanna pillugu apeqquteqartorsinnaavoq.
NAPA-p aaqqissugai pisussat
Nal. 14-16 “Uagut tassa Nunat Avannarliit Killiit” – Angajullerni ilinniartitsisunut ataatsimeersuartitsineq
Ataatsimeersuarnermi qarasaasiakkut ilinniusiat “Uagut tassa Nunat Avannarliit Killiit” nordeniskolen.org-ip ataaniittut aallaavigineqasssapput, tassani kalaallisut, qallunaatut, inuiaqatigiilerinermi aamma inuttut ineriartornermi atuartitsissutit Angajullerni ilinniartitsisunut saaffiginnittuupput.
“Ilinniartitsissutini atuartut namminneq kinaassutsiminnik aamma nunani avannarlerni killerni allani atuartut kinaassusaannik paasisaqarnerunissaat siunertaavoq” oqarpopq NAPA-p pisortaa Anne Mette Gangsøy.
Ataatsimeersuarnermi saqqummiisoqassaaq, naatsunik filmiliaq takutinneqassalluni, eqimattakkaartumik sulisoqassaaq aamma nammineq eqqarsaatersortoqarluni. Ataatsimeersuarnerup ingerlanerani ilinniartitsisut 7.-10. klassinut ilinniusiat pillugit paasisaqarnerussapput. Aamma suliassartat atuartut isaannik isigalugit sammissavaat suliaralugillu, atuarfinni qarasaasiaq atorlugu atuartitsissutit nunanik avannarlernik killernik samminnittut atuartuutiminnut atuartitsissutiginnginneranni.
Piffissaq sumiiffissarlu: Katuami Inersuaaqqami, 23. september nal. 14.00-16.00.
Oqitsunik nerisassaqarumaarpoq. Nerisassanik inniminniinissaq eqqarsaatigalugu facebookikkut inniminniisoqarsinnaavoq.
Ataatsimeersuarneq NAPA-mit aamma Norden i Skolenimit aaqqissuunneqarpoq.
Unnukkut aaqqissuussineq
Nal. 18-21 “Pinngortitarput, kinaassuserput”
Aaqqissugaq akeqanngilaq aamma kikkulluunniit peqataasinaapput.
“Pinngortitarput, kinaassusserput”
Inuit ilaannut kinaassuseq sumiiffimmut attuumassuteqarpoq, allanullu oqaatsit oqaaserisagut kinaassutsitsinnut attuumassuteqarlutik. Ullumi Nunat Avannarliit Killiit ulluanni kinaassuseq pinngortitamut attuumassutilik misissuataassavarput. Pinngortitap Reykjavikimi, Tórshavnimi Nuummilu ulluinnarni inuunerput sunniiviginerusarpaa, Nunani Avannarlerni illoqarfissuarnut allanut Stockholmimut, Københavnimut Oslomullu naleqqiutissagaanni.
Pinngortitaqarata inuusinnaanngilagut, oqaluttuarisaanerullu ingerlanerani inuunermi atukkagut nassuiaasersortarpai. Kinaassuserput pinngortitamut qanoq atassuteqarpa? Ullumikkut pinngortitaq qanoq atortarparput tassunga ataqqinninneq annaanaveersaajutigalugu?
Pisussat
18.00 Ammaaneq, Naalakkersuisoq Peter P Olsen aamma NAPA-p pisortaa Anne Mette Gangsøy
18.10 Nordisk Koncertkor
18.15 ”Nunatsinni tuttunniartarneq: Oqaluttuarisaaneq kulturerpullu”, Angutinnguaq Olsen
18.45 Nunat Avannarlermioqatigiit, Kalaallit Nunaat
19.00 Unikkallarneq
19.15 Nordisk Koncertkor
19.20 ”Pinngortitaq, piniarneq inooriaaserlu, Peter, Laila aamma Arnaq Petersen Davidsen
19.50 ”Pinngortitaq pillugu oqaluttuara” oqaluttuarluni saqqummiineq. Eva Ritter aamma Jens Larsen , suliniummit Nordic Nature narratives aaqqissuussaq
20.50 Nordisk Koncertkor
Piffissaq sumiiffissarlu: Hans Lyngep Inersuaa, Katuaq, 23. september nal. 18.00-21.
Aaqqissuussineq akeqanngilaq aamma kikkulluunniit tikilluaqquneqarput.
Nunat Avannarliit Killiit ulluat Namminersorlutik Oqartussanit aningaasaliiffigineqarsimavoq.
Nutaarsiassat allat

Nunani Avannarlerni kalaallisut oqaloqatigiinnerit: Politikki
Eqqumiitsuliortut atugaasa pitsanngorsaaviginissaat anguniarneqarpoq, kisianni suut tamarmik aningaasaliiffigineqarsinnaanngillat, taama oqarpoq kulturimut naalakkersuisoq, Peter P. Olsen. Oqaloqatigiinneq takuuk imaluunniit tusarnaaruk. NAPA sapaatit akunnerini aggersuni Nunani Avannarlerni kalaallisut oqaloqatigiinnerit saqqummiukkumaarpaai. Immikkoortumi uani kulturimut naalakkersuisoq Peter P. Olsen, Inuit Ataqatigiineersoq oqaloqatigissavarput. Ilisarititsineq Qineqqusaartoqartillugu kulturilerisut eqqumiitsuliortullu qanoq pingaaruteqartiginerat atugaasalu

NAPA-mi sulisut: Susanne Andreasen
NAPA-p sunik suliaqarnera ilarpassuasi nalugunanngilaat, kisianni kikkuuvugut? NAPA-mi nunanit avannarlernit sisamanit — Kalaallit Nunaannit, Danmarkimit, Norgemit Finlandimillu — maanna sulisoqarpoq. Ullumikkut pisortarput Susanne Andreasen ilisaritissavarput. Susanne Andreasen Danmarkimi Århus/Randersimeersuuvoq 2008-milu Nuummut nuuppoq. Aarhus Universitetimi isiginnaartitsinermik bacheloritut ilinniarsimavoq aamma aqutsinermik ilinniarsimalluni. Susanne NAPA-mi pisortatut 1. september

Suialaa Arts Festival 2025-mut kingumut qiviarneq
Suialaa Arts Festival 2025 Nuummi ulluni 23.–26. oktober ingerlanneqarpoq. Festivali tassaavoq Kalaallit Nunaanni kulturilerinermik festivalit annersaat, taanna ukioq allortarlugu ingerlanneqartarpoq. NAPA festivalimik tanngassimaarluni piginneqataavoq Kommuneqarfik Sermersooq peqatigalugu. Ukioq manna festivalip Nuuk tamaat siaruarterfigisimavaa tusarnaartitsisoqarluni, qitinnermik isiginnaartitsisoqarluni, saqqummersitsisoqarluni, atuakkialerinermik aaqqissuisoqarluni, isumasiortoqarluni, workshoppertitsisoqarluni aamma eqqumiitsuliortunut isiginnaarianullu ataatsimut

Kalaallit Nunaata oqaluttuarisaanera isiginnaartitsissutaasoq
Det Kongelige Teater, Københavnimiittup isiginnaartitsissiffik januarimi Kalaallit Nunaannut tunniuppaa, tassani “Præsten og åndemaneren” (Palasi angakkorlu) kalaallimit Makka Kleistimit allanneqarsimasoq isiginnaartitsissutigineqaqqaarmat. Isiginnaartitsissut Kalaallit Nunaata Danmarkillu ataatsimut oqaluttuassartaata aallaqqaataata ilaannik paasisimasaqartitsilerpoq. Kalaaleq Makka Kleist uinilu Svenn B. Syrin januarimi Det Kgl. Teaterimi danskip-norskip palasip Hans Egedep aamma