“… angalaneq sulinerinnaanngilaq”

Ullut 16-it ingerlanerini NAPA-p paasissutissiisartui nunatta Avannaanut Nuummit Kullorsuarmu angalaarput. Angalanitsinni nunaqarfiit illoqarfiillu tikippagut (illoqarfik qimataasimasoq 1 ilanngullugu).

Taama isorartutigisumik angalalluni nuannersunik tupinnartunillu misigisaqarpugut.

Angalanitsinni ullut pingajussaani tupinnartumik takusassaqarluta iterpugut. Umiarsuaaraq ’TULU’ immami sikoqaqisukkoorluni ingerlaarpoq, siunitsinnilu siku iigartartoq nuivoq.

Pujoqarmat iigartartup qulaata-tungaa kisiat takusinnaavarput, kisianni tassamersuaq – iigartartoq Eqi aapanna portoqaluni ippoq. Arritsumik qanilliartornitsinni pujoq qangattariaqartorpoq. Iigartartup qalipaatai, quppai ammanerilu ersilerput. Iigartartullu qaavata killavaartup tupinnaqisup sermeq sikulu uniffeqarani ingerlaartuusoq uatsinnut uppernarsisippaa.

Taava nipit tusaalerpagut.

Qannguluppalussuit soorlu tassa aavariat seqqortarnerisut nipillit iigartartup avataani nunamut tupinnartumut akisuapput. Qanngulunnerit sermip imarmut nakkaanerinik kinguneqartarput, imarlu aalalersarluni. Timmiarpassuit tingisarput taakkulu isigalugit iigartartoq qanoq angitiginersoq paasivarput.

Tupinnaannartumik isigisaq nalissaqanngitsoq.

***

 

Akunneq ataaseq qaangiummat ingerlaqqippugut, Vaigat ingerlaarfipput sikunik serminillu ulikkaarpoq. Pilersaarupput malillugu ullumi Qullissiartussaasimagaluarpugut, kisianni tamanna qujanartumik allanngortinneqarpoq. Pilersaarut malissimagaluarutsigu Qullissat qanillisimassanngikkaluarpagut.

Ilulissat sikorpassuillu ikerasammiittut ingerlaarnerput arriillisippaa, kisianni eqqamasassilluta. Umiarsuup sikumik aqqusaartuisup nipaa, naajat eqqatsinni qarlorlutik timmioraartut, mannalu seqinnarissuaq.

Piffissaq sivisunngitsoq qaangiummat ulloqeqqa’ siorfissanngorpoq.

Ikerasaap Saattullu akornanni innaq timmissat inaat
Qeqertarsuup Tunuanit Vaigatikkoorluta Uummannamukarpugut nunaqarfiinullu, Ikerasammiillu Saattuliarnitsinni innaq timmissat inaat sivisuallaanngitsumik uniffigillatsiarparput.

Innaq timmissat inaat timmissat quppaattut aamma taaneqarsinnaagaluarpoq. Qaqqat innaat marluk timmissat erniorfii portoqaat. Portungaaramik ulloq taanna nuui putserput, putsullu ilaatigut takuneqarsinnaalaarlutik.

Neqi nerineqarsinnaanngilaq
Sornoromi tupinnalaartumik takusaqarpugut. Talittarfiup eqqaani qipoqqap ilaannaa pilanneqarsimasoq takusinnaavarput. Nunaqarfimmut niugatta amerlasuut ornippaat assiliniarlugu. Oqaluttuunneqarpugut qipoqqaq aarlunnit saassunneqarsimalluni ikilerneqarsimasoq, kingornalu Sornorup kangerliumanertaanut qimaalluni ingerlaarsimasoq.

Nunaqarfimmi piniartut toqussimavaat sissamukaallugulu, kisianni paasisimavaat neqaa nerineqarsinnaanngitsoq ajortissimammat.

Qimmilli nerukkaatissaanik piiaariarlutik sinnera unitsiinnarsimavaat.

Akunnerit marluk missaanni Sornoromiippugut, aallalerlutalu takuarput arferup sinnera qanoq ililluni peerneqartoq. Sarpiata tungaasigut allunaasamik qileriarlugu imarmut angallateqqaamik kalinneqarpoq. Angallatip arferup toqungasup timaa imarmut kalinneqartoq isiginnaarparput kingornagullu immap naqqanut kivivoq, immap naqqani uumasorpassuarnit nerineqarsinnaalerluni.

Silaannarmi maskina
”Umiarsuup nakorsaa” Michael Krogsgaard, umiarsuup nakorsarinngisaa, kisianni ilaaqaterput angalanissaminut drone nassarsimavaa, tassamigooq ”taamaattoq atorlugu assiliinissaq nuannerunarmat”. Drone nutaajuvoq, umiarsuarmilu aatsaat puiarneqarluni. Kisianni smartphoneqanngilaq, dronemulli atortariaqarluni.

Taamaattumik Michael Maasilu (praktikkertorput) isumaqatigiipput Maasip oqarasuaataa atorsinnaallugu, Maasip drone ingerlassinnaappagu.

Atortoq eqqmiikkajaartoq pingasoriarluni atorneqarluni silaannarmiippoq, Sornoromi, Kangersuatsiaami Qullissanilu.

Assilisat assut nuannerluinnarput. Sammivinnit uagut nammineq angusinnaanngisatsinnit assilisat erseqqaarilluinnartut dronep atorsinnaaneranut periarfissat pillugit paasisitsipput, Maasimilu nammineq pisaarnissamut pilerisitsilerluni (Maasi nammineq oqarnera malillugu elektronikkimik teknikkimillu siusinnerusukkut soqutigisaqartorsuusimanngilaq).

Kalaallit Nunaata sinerissap avataani imartaani savimineq containeri  

Immaq qatsungasuaannanngilaq. Angalanitta aallaqaata-tungaani, Nuuummit Ilulissiarnitsinni malissuit qaartarnerat naamagittarfigisariaqarpagut, angalanittalu naggataata-tungaani, Maniitsumit Nuummut mallerneruvoq.

Malissuit umiarsuup saavata-tungaanit saneraanut qaartarput, portungaaramillu killingusaaq ersigunnaartarluni. Qilak qulisimasoq kisiat takusarparput, taavali killingusaaq takoriarlugu imarsuaq kisiat isigilersarlutigu. Killingusaaq nueqqeriarluni tammaqqittartutut isikkoqaqattaarpoq, taamalu akunnerit 20-t missaanni ingerlaarpugut.

Ullut tamaasa angalanerput nuannerluinnartuuvoq, uninnissaanik kissaateqarnanngitsoq. Seqineq paffa paffa, imarlu qatsungaffaarittarpoq. Umiarusaaqqap qaavani issiarusaarluta aliannaarsartarpugut, iluliarparujussuit isiginnaarlugit (iluliarsuarmi ataatsimi puttaqut avatsitsisarfik qaavanut pisimasoq ingerlaarpoq) aamma arferit nunatta imartaani ingerlaartut takussaappuut.

 

Avitseqatigiuk

Nutaarsiassat takunngitsoorpigit?
Nunatsinniit nutaaliorlutik aallarniisut nunarsuaq tamakkerlugu aaqqisuukkami peqataasut

Bolt Lamar aamma Angunnguaq Larsen nunatsinneersut 4.-5. juni nunat assigiinngitsorpassuit peqataaffigisaanni aaqqissuussami Creative Business Cup-mi peqataapput. Creative Business Cup nunat tamalaaniit nutaaliornermik aallarniisut katerinnittarfiuvoq tassanilu aaqqissuussaq niueqatigiinnissamut attaveqaqatigiissinnaalernissamullu periarfissiisarpoq. Kalaallit Nunaat kulturilerinermut nutaaliornermut tunngasuni pikkorissut amerlapput. Taakkulu nutaaliortartuni ilaat aallarniisuupput inuussutigalugulu. Nunani allani niueqateqarnissaq attaveqaqateqarnissarlu

Atuarnerugit »
NAPA Avannaanut paasisitsiniaalluni angalavoq

NAPA Avannaanut piffissami 24. august – 8. september 2021 angalavoq. NAPA-p meeqqat, innuttaasullu nunani avannarlerni periarfissaat pillugit oqaluttuutissavai, aamma meeqqat sinnattui pillugit workshoppertittassallugit. NAPA aamma nunani avannarlerni qinnuteqarfissat pillugit Tamassa aqqutigalugu ammasumik siunnersuisassaaq.  Kiisalu innuttaasut nunani avannarlerni nuunnissamut, sulinissamut, suliffeqarfimmillu aallartitsinissamut aamma ilinniariarnissamut periarfissat oqaluttuarissallugit.

Atuarnerugit »
Presse
Indigenous Fashion Week Toronto 2022-mut qinnuteqaqqusineq

Indigenous Fashion Week Toronto (IFWTO) ukiup tullissaanut sapaatip akunnerata ataatsip ingerlanerani ilusilersuineq, eqqumiitsuliorneq il.il. pillugit sammisassaqartitsinissamut qinnuteqarnissamut ammaassipput. Nunap inooqqavi ilusilersuinermik, eqqumiitsuliornermik il.il. suliaqartut qinnuteqarnissaminnut kaammattorneqarput. Aamma kultureqarnermut Naalakkersuisoqarfik peqataanissamut qinnuteqarfigineqarsinnaavoq. Indigenous Fashion Week Toronto (IFWTO) tassavoq ukioq allortarlugu nunat inoqqaavinit mutit, assassukkat aamma annoraaminernit

Atuarnerugit »
Issittumi suliniuteqartut tapiiffigineqarnissaminnut maanna qinnuteqarsinnaapput

Ukiut tamaasa Nunat Avannarliit Naalakkersuisuisa Siunnersuisoqatigiivi Issittumi Suleqatigiinnermut Tapiissuteqartarfik aqqutigalugu 7,3 mio. kr.-nik agguaassisarpoq. Ukkatarineqartoq tassaavoq Issuttumi suliniuteqartut piujuartitsinissamut siuarsaaqataanissaat. Qinnuteqarneq maanna ammarpoq. Februarip 15-iata tungaanut qinnuteqartoqarsinnaavoq. NAPAp Ilisimatusarfiullu tapiissuteqarfik aquppaat.  Issittumi Suleqatigiinnermut Tapiissuteqartarfik 2023-imi makku ilaatigut tapiissuteqarfigaai: The Circumpolar Maternal and Child Health group,

Atuarnerugit »
NAPA-mit nutaarsiassat kingulliit