NAPA-p Kulturimut Tapiisarfianut Kalaallit Nunaannit tapiissutinik qinnuteqartut amerliartortut
2018-imiilli siullermeerluni NAPA-p Kulturimut Tapiissuteqarfianut qinnuteqartut nunatsinneersut Nunat Avannarlernut allanut sanilliullugit amerliartorsimapput. Tamanna ineriartorneq Kalaallit Nunaanni eqqamiitsuliornermik kulturimillu inuussutissarsiuteqartut akornanni ineriartorluartutut takussutissaavoq, NAPA-llu kulturikkut inissisimalluarnera aamma takussutissaavoq.
2023-mi NAPA, Nunani Avannarlerni Piorsarsimassutsikkut Attaveqaat Kulturimut Tapiissuteqarfianut qinnuteqaatinik katillugit 156-inik tigusaqarsimavoq. Qinnuteqartunit 156-iusunit 86-it Kalaallit Nunaanni najugaqarput, sinnerilu 70-it Nunat Avannarlerneersuullutik. Tamanna maluginiarnartuuvoq, tassami 2018-imiilli siullermeertumik NAPA-mut qinnuteqartut nunatsinneersut Nunat Avannarlernut allanut sanilliullugit amerliartorsimammata. Qinnuteqaatinit taakkunannga suliniutit 61-it tapiiffigineqarput.
Kulturimut Tapiissuteqarfik 2023-mi eqqumiitsuliornermut kulturimullu tunngasut tapiiffigineqartut assigiinngitsorpassuupput. Qinnuteqartut amerlanersaat nipilersorneq, filmit inuusuttunullu suliniutit sammivaat. Kulturimut Tapiissuteqarfik Kalaallit Nunaanni nunanilu allani Kalaallit Nunaannik suleqateqarnermik tapersersuinermut atorneqartarput.
Soorlu Ålandimi qaannamik sanaartorneq pillugu workshopertitsineq pivoq, taanna Kalaallit Nunaaninngaaniit nunani allani suliniut assersuutitut ilaanniippoq. Maligiaq Padilla, kalaaleq qaannamik sanaartornermi misilittagaqarluartoq qulingiluariarlunilu Kalaallit Nunaanni qaannamik pissartanngornikuusoq, Uummannami meeqqat angerlarsimaffianni nukappiaraq peqatigalugu Ålandimi qaannamik nuannarisaqarluartunut ilisimasaminik avitseqataajartorpoq. Ålandimi nunat avannarlerni attaveqaateqarfiat (NIPÅ) suleqatigalugu suliniut tamanna piviusunngortinneqarluni kulturikkut paarlaasseqatigiittoqarlunilu Ålandimi qaannamik pikkorissaaneq pivoq.

(Assi: Nya Åland)
Avannaani sapaatip-akunnerani suliniuteqarnermi Kullorsuarmi meeqqat atuarfianni atuartut skakkernermik, cirkusimik, filminik qitinnermillu ilinniartinneqarnerat nunatsinni suliniut tapiiffigineqartoq aamma assersuutitut ilaanniippoq. Suliniut tamanna Islandimi skakkertartut peqatigiiffiat, „Hrokurinn“, peqatigiiffillu „Vinátta í verki“ suleqatigalugit ingerlanneqarpoq. Suliniut eqqumiitsuliornermik assigiinngitsunik sammisaqarfiusoq, iluatsilluarpoq Islandillu Kalaallit Nunaatalu kulturikkut ataqatigiinnerulersitsisuullunilu.

(Assi: Avannaata Kommunia)
NAPA-p Kulturimut Tapiissuteqarfianut soqutiginninneq annertusiartortoq isumalluarfigilluinnarpaa, aamma Kalaallit Nunaanni nunanilu avannarlerni eqqumiitsuliortut piginnaasaqarluartut assigiinngitsorpassuit tapersersortuarlugillu siuarsarnissaat sulissutigissuarput. Tamanna inuiaqatigiinnik pisuunngortitsissammat eqqumiitsuliortunillu kulturimillu suliaqartunik paarlaasseqatigiittarnerup ineriartornerlu pitsaasoq attatiinnarnissaa siuarsarnissaalu pingaaruteqarluinnarpoq.
NAPA-p kulturimut tapiisarfiata Nunat Avannarliit nunarsuarmi akuutitsinerpaalernissaannut aamma piujuartitsinerpaalernissaannut suleqataanissaq siunertaraa. Nunat avannarlermiut aamma nunat avannarlermiut-issittormiut akornanni suliaqartartut kulturilerinermik suliniutigisaasa piviujuartitsisut tapersersornerisigut taamaaliussaagut. Kulturimut tapiisarfiup Nunani Avannarlerni innuttaasut kulturikkut atituumik suleqatigiinnerannik, ataatsimooqatigiinnerannik paaseqatigiinnerannillu ineriartortitsisoq qulakkiissavaa. Inuit amerlanerit aamma suliniaqatigiiffiit amerlanerit Kalaallit Nunaat ukkataralugu nunani avannarlerni kulturikkut suleqatigiinneq pillugu annerusumik ilisimasaqalernissaat soqutiginninnerulernissaallu kissaatigaarput.
Kulturikkut tapiissuteqartarnerup qulakkeertarpaa kulturikkut suleqatigiinneq siammasissoq nunani avannarlerni innuttaasunik ataatsimoortitsisoq paasinnitsitsisorlu. Nunani avannarlerni kulturikkut suleqatigiinnerup, Kalaallit Nunaat qitiutillugu, inunnit suliniaqatigiiffinnillu amerlanerusunit ilisimasaqarfigineqarnissaa soqutigineqarnerunissaalu kissaatigaarput.
99.999 koruunit tikillugit aningaasartuutinut qinnuteqaatit qaammatit tamaasa juulip 15-iat tikillugu tunniunneqartarput. 200.000 koruunit tikillugit aningaasartuutinut qinnuteqaatit februaarip aallaqqaataani septembarillu aallaqqaataani tunniunneqartarput.
99.999 koruunit tikillugit aningaasartuutinut qinnuteqaatit qaammatit tamaasa tunniunneqartarput. 200.000 koruunit tikillugit aningaasartuutinut qinnuteqaatit februaarip aallaqqaataani septembarillu aallaqqaataani tunniunneqartarput.
Suliniummut tunngatillugu isumassarsiaqaruit Napa@napa.gl aqqutigalugu Napamut saaffiginnittarit.
Kulturimut Tapiissarfimmi 2023-imi angusarisimasavut pillugit paasissutissatu uani takusinnaavatit:




Nutaarsiassat takunngitsoorpigit?

Ilaqutariit qanoq ittuuppat – Nunat Avannarliit suuppat?
Isiginnaartitsisartut arfinillit inuusuttut isiginnaartitsissummi ZeBU-mi naapipput, tassanilu piviusup piviusulersaarutillu akornanni nunani avannarlerni “ilaqutariinneq” eqqartorpaat aamma tamanna imminnut qanoq isumaqarnersoq – aamma suut avissaartuutaanersut ilanngullugit eqqartorlugit.Kalaallit marluk, qallunaat marluk aamma norskit marluk isiginnaartitsisartut isiginnaartitsissummi Familien Norden Nunat Avannarliit ataatsimoortutut oqaatigineqartarnerat oqallisigisimavaaat. Nunat taakku pingasut ataatsimut oqaluttuarisaanerat

Nunatsinni agiartartut Nunat Avannarlermiut
Nunanit Avannarlernit agiartartut, Unison Strings nunatsinni workshoppertitsillutillu tusarnaartitsisarsimapput – NAPAp kulturimut tapiisarfianit taperneqarlutik. 2014-imiilli agiarnermik festivalip Unison Strings Festival – Greenland, ukiut tamaasa nunanit avannarlermiunit nipilersortartut kalaallit, savalimmiormiut, islandimiut qallunaallu agiarnermik ilinniartut aamma inuuniutigalugu agiartartut ulluni 10-ni Kalaallit Nunaanni sungiusarnertalimmut tusarnaartitsinertalimmullu festivalimut qaaqqusarpai. 2018-imi festivali

Eqqumiitsuliorneq ataatsimoortitsisarpoq
Eqqumiitsuliorneq ataatsimoortitsisarpoq Eqqumiitsuliorneq kulturilu akiuussinnaanermut tunngatillugu oqallinnermi tamanna inerniliunneqarpoq. Ukioq manna NAPA-p Unnummi Kulturisiorfimmi internetikkut aaqqissuussivoq. Eqqumiitsuliortut kulturimillu aaqqissuussisut nunanit tamalaaneersut arfinillit qaaqquneqarput eqqumiitsuliornermut kulturimullu isiginnittaatsiminnik oqaluttuarinissaannut. NAPA-p pisortaa Susanne Andreasen internetikkut aaqqissuussinermut aqutsisuuvoq, oqaloqatigiinnerlu uani isiginnaarneqarsinnaavoq. Kuupik Kleist, politikeriusimasoq eqqumiitsuliortorlu misilittagaqarluartoq, aaqqissuussinermut peqataavoq oqaloqatigiinnerlu

Qaanaamit Qaqortumut saqqummersitsineq: Atuakkiornermi inuusuttut nipaat oqaluttualiani ataatsimoortuni saqqummersinneqarput
Arfininngorpat Kalaallit Nunaanni atuakkialerinermi pisoq malugisarialimmik pisoqassaaq, NAPA-p suleqatit allat peqatigalugit, oqaluttualiat ataatsimoortut asseqanngilluinnartut iliuusissami Allatta! inuusuttunit piukkunnaatilinnit arfinilinnit allanneqarsimasut avammut saqqummersissammagit. Qaammatit arlallit tunniusimalluarlutik allareersut inuusuttut piginnaasaqarluartut qaqutigoortut nunatsinni atuakkialerinermut tunniussassaat ilanngullugit nuannaaqaluta ilisaritissavagut. Oqaluttualiat katersat taakku pinngorartitsinermut piginnaasaqarnerisa, oqaluttuallaqqinnerisa aamma pikkorinnerisa inerneraat, uagullu