Allut – assassorluni suliat eqqumiitsuliaralugit saqqummersitsineq
Julie Bach Nuummi amernik mersornissamut pikkorissarsimavoq, sapaatit akunnerini sisamani Kittani ammerinissamut piareersarnermut avittarnermullu ilikkarumalluni.
Julie Bach 1979-imi Nuummi inunngorpoq, sisamaannarnilli ukioqarluni ilaquttani Danmarkimut nuussimalluni. Kalaallit sanalugaasa akornanni alliartornermini ilisimalerpaa nunarsuarmi qeqertat anginersaanni alliartornini aallarteqqaarsimasoq, 2014-imilu angunni toqummat, pinngorfini paasisaqarfigerusuleraluttuinnarsimavaa.
Julie mutinut ilusilersuisartutut ilinniarsimavoq, Aarhusimilu sullivimmini sanalunnernik suliaqartarluni. Pilersaarusiaminut atatillugu ”Allut” Nuummut Sisimiunullu paasisassarsiorluni angalavoq, angalanermini amernik mersornerup tunuliaqutai ammerinermi periutsit naqqaniit ingerlanneqartarneri ilisimasaqarfigilerpai.
Juliemut amermik mersornerinnaanngilaq, ammerissalluni suliassat puisip tikiunneqarneraniit mersortarfimmut eqqunneqarnera ilanngullugit suleqataaffigai.
Juliep paasisaasa ilagaat puisip amiisa suliarinissaanut piareersarnermini, suliassamut paasisaqaraluttuinnarnini. Aammali misigimavaa ammerinermini imminut ilikkagaqarfigaluni. Ammeritilluni immnut eqqarsaatigaaq, ilaquttariinnilu inissisimaffini aammalu angumminut toqoreersumut siuliminullu attuumassuteqarnini eqqarsaatersuutigai.
Sanaluttartut misilittakaminnik avitseqatigiissillugit workshoppi
Sulineq suliaanik kinguneqarput, ”Allut”-mi saqqummersitsigami, kulturit assigiinngitsuneersut saqqummersitsiffianni, sapangaaqqanik, atisanik, allapalaakkanik, qiperorlugit eqqumiitsulianik aammalu pappiaqqat atorlugit nipititeraluni eqqumiitsuliat pingasoqiusanik itissusilersorlugit suliat (tredimensionel kollage), kalaallit danskillu suliaat oqaatsimik ”Allut” nassuiaassisut.
Julie Bachip saniatigut peqataaput Najannguaq D. Lennert, Nikolaj Anguteq Kristensen Kalaallit Nunaanneersut, aammalu Mette Kocmick, Marie J. Engelsvold Qallunaat Nunaanneersut saqqummersitseqataapput.
Saqqummersitaq ”Allut” Aarhusimi Kalaallit Illuanni takutinneqareernikuuvoq, maannalu Ilulissani Eqqumiitsulianut Katersugaasivimmi 21. novemberip tungaanut saqqummersinneqarluni.
Pilersaarut ukunannga aningaasaliiffigineqarpoq Nunani Avannarleri Piorsarsimassutsikkut Attaveqaat / NAPA, Great Greenland, Aarhusip Kommunea, Aage og Johanne Louis Hansen Fonden, Statens Kunstfond, Ellen og Knud Dalhoff Larsens Fond aamma Augustinus Fonden.
Nutaarsiassat allat

Inuit aamma Sámi inuusuttaasaa siunissami suleqatigiinnerulissapput
Issittormiut akornanni inuusuttut misilittakkaminnik avitseqatigiipput suleqatigiilerlutillu, ataatsimoorfiusumik aamma siunissaminnik namminneq aqutsiffiulersumik Suliniut, Naapitta – Let´s meet! Septemberimi weekendimi siullermi ingerlanneqarpoq, tassani kalaallit saamillu inuusuttai Nuummi naapeqatigiipput Inuit aamma saamit kulturianni assigiinngissutsit assigiissutsillu misissorlugit. Weekendimi assigiinngitsunik sammisaqarput pulaartarlutillu kiisalu workshoppertoqarpoq saqqummiussisoqarlunilu, inuusuttunik siunissami suliniuteqarnissaannut aamma kulturit

Nunat Avannarliit Killiit Ulluat 2021
Nunat Avannarliit Killiit Ulluat sisamanngorpat 23. September Kalaallit Nunaanni, Savalimmiuni aamma Islandimi taakku nunat avannarliit killiit 3-t akornanni kulturikkut suleqatigiinnerup patajaallisarnissaa ersinnerulernissaalu suleqatigiiffigissavaat. Nuummi NAPA marlunnik assiginngitsunik aaqqissuisimavoq. Siulleq tassavoq ilinniartitsisunik ataatsimeersuartitsineq qarasaasiakkut ilinniartitsissutit “Uagut tassa Nunat Avannarliit” nordeniskolen.org-ip ataaniniitut pillugit. Aappaattut aaqqissuussaq tassaavoq

Nunat Avannarliit Issittumut Tapiisarfiat ukioq manna 10,3 mio. DKK-ninik suliniutinut 23-nut tapiisimavoq
Nunani Avannarlerni Ministerit Siunnersuisoqatigiiffiata Nunat Avannarliit Issittumut Tapiisarfiata ukioq manna katillugit 10,3 mio. DK-nit suliniutinut qaffasissumik pitsaassusilinnut 23-nut agguaassimavai.Programmi Nunani Avannarlerni Piorsarsimassutsikkut Attaveqaat, NAPA-mit, Ilisimatusarfik suleqatigalugu ingerlanneqarpoq. Nunat Avannarliit Issittumut Tapiisarfiat 2025–2027: Issittormiut akiuussinnaasut (Et resilient Arktis)qinnuteqarfissami kingullermi katillugit 60-inik assut attuumassuteqartunik qinnuteqaatinik tigusaqarsimavoq.

Tarnima nammatai
Hanne Gukkilu 2018 aasaagaa Tivolimi naapimmata suliniut naalaatsornerinnakkut pinngorpoq. Eqqumiitsuliortut taakku marluk isumaqatigiipallapput arlaanik pilersitsisariaqarlutik. Isiginnaartitsinissamik isumassarsiaat erniinnaq pingasoqiusanngorluni ineriartorpoq, isiginnaartitsissut, saqqummersitsineq atuagarlu. ”Tarnima nammatai” isiginnaartitsissusiaavoq isiginnaartunut attaveqartoq. Isiginnaartitsissussap isiginnaartitsinermini inuttaaffissani ilikkareersimallugu isiginnaartitsiffissaminut iserpoq isiginnaariartorlu isiminik attaveqarfigilereerlugu. Qungujuppoq isiminillu ilassilluni, apererususulersitsilluni, ”ajunngik?” Isiginnaartitseqatissanili saakkamigit, isiginnaarianut