Nunani Avannarlerni kalaallisut oqaloqatigiinnerit: Nunat Inoqqaavisa ilisimasaat (Indigenous Knowledge)
Vivi Vold, Inuiaat kulturiat oqaluttuarisaaneranilu kandidatip nunat inoqqaavisa ilisimasaasa aamma nunat killermiut ilisimasaasa akornanni aporaaffiit, unammilligassat aamma ungasissutsit oqaluuserai. Oqaloqatigiinneq takuuk imaluunniit tusarnaaruk.
NAPA sapaatit akunnerini aggersuni Nunani Avannarlerni kalaallisut oqaloqatigiinnerit saqqummiukkumaarpaai. Isiginnaagassiami siulleq Vivi Vold oqaloqatigaarput. Oqaloqatigiinneq videotut isiginnaarsinnaavat imaluunniit podcastitut tusarnaarsinnaavat.
Malugiuk. Vivi Vold kalaallisut oqaluppoq.
Ilisarititsineq:
Vivi Vold Inuiaat Kulturianni Inuiaqatigiilerinermilu kandidatiuvoq, filmiliaq ”From Where We View the world” specialiliarisimallugu.
Videomi matumani Vivi Vold oqaloqatigineqarpoq nunaqavissut ilisimasaat Europamilu nunat ilisimasanik isiginnittariaasaata ungasissusaannik tassungalu atatillugu unammilligassat pillugit – ilaatigut Kalaallit ilisimasaat Europamilu ilisimatusarneq eqqartorneqarlutik.
Aaqqiissutaasinnaasut paasinnittariaatsillu nutaat aamma qaqinneqarput.
Inuup apersorneqartup oqaloqatiginerata oqariartuutaasalu pingaarnerit eqikkarnerat aana. Vivi Voldimik oqaloqateqarneq ataani isiginnaarsinnaavat tusarnaarluguluunniit.
Vivi Vold:
- Kalaallit Nunaanni nunap inoqqaavi aamma nunani allani nunat inoqqaavi assut assigiissuteqarput, assersuutigalugu Kalaallit Nunaanni oqalulluni oqaluttuat ilisimasanik pingaarnerpaamik avitseqatigiiffiusarput, Europamili allattanik oqaluttuarneq sungiusimaneqarluni.
- Ilisimatuut Kalaallit Nunaat pillugu ilisimatusarnerminni nunat inoqqaavisa ilisimasaat qajassuutinngikkunikkit kiisalu ilisimatusarneq inuiaqatigiinnut iluaqutaasussaasoq paasinngikkunikku – taava sumiiffimmi inuiaqatigiinnut pisariaqartinneqartumik sunniuteqarnavianngillat.
- Vivi isumaqarpoq nunanit allaneersut ilisimatoorpassuit ilisimatusarnertik Kalaallit Nunaannut tulluarsarniartaraat, inooriaasitoqaq kulturitoqarlu paasisaqarfigeqqaarnagit, taamaattumik ilisimatusarneq ajoqusiinerusinnaavoq iluaqutaanani.
- Nunarsuarmik ilisimasanillu paasinneriaaseqarluni ajoquteqanngilaq, kisianni ilisimatuutut paasisariaqarparput nunarsuarmik paasinneriaaseq ataasiunani paasinneriaatsit arlaqarmata.
- Sumiiffinni innuttaasut kalaallit ileqquisa ilisimasaasalu pingaaruteqarnerannik tatiginnittariaqartut Vivi Voldip aamma uparuarpaa – kisianni sumiffinni innuttaasut ileqqui ilisimasaallu pimoorutissallugit naleqartutullu isigissallugit ilisimatuut aamma akisussaaffeqarput.
- Kalaallit Nunaanni ilisimatusarnerup iluani sinaakkutinik Kalaallit Nunaanni amigaateqartoqarpoq, sumiiffinni innuttaasunut ilisimatusartunullu – sinaakkuteqanngikkaanni akerleriittoqalersinnaallunilu ileqqorissarnissaq unioqqutinneqarsinnaavoq.
- Uanga equngasumik pissutsit atuuttut takusinnaasakka allanngortissallugit annertuumik akisussaaffimmik misigivunga aamma tamanna Kalaallit Nunaanniittugut allanngortinngikkutsigu kikkut allanngortissagamikku.
- Uagut Kalaallit Nunaanni najugaqartuusugut akisussaaffitsinnik paasinnittariaqarpugut, tassaasoq sinaakkusiinissaq, aqutsinermut peqataanissatsinnut akisussaaffeqartariaqarpugut taamaalillutalu kulturimut atatillugu sunniisariaqarluta, tassa uagut isummertariaaserput ilisimasagullu taama assinganik naleqartigipput, imaluunniit taakku Kalaallit Nunaannut atatillugu naleqarnerullutik.
Nunat inoqqaavisa ilisimasaat
Vivi Vold Ilisimatusarfimmi, University of Greenlandimi PhD. Fellow’iuvoq. Aamma University of Davis California suleqatigaa. Ilisimatusarnerani nunat inoqqaavisa ilisimasaasa aamma ilisimatusarnermit ilisimasat akornanni atassuteqaatit aamma ilisimatuussutsikkut ilinniartitaanermi ilisimatusarnermilu nutaanik ingerlariaatsinik nassaarniarneq, qitiupput.
Specialip, Kalaallit Nunaanni siullerpaamik filmisut suliarineqartup, kalaallit piginnaasaat misilittagaallu aamma ilisimasaat sammivai, aamma taakku ilisimatusarnerup silarsuaani qanoq akuerineqassanersut paasineqarlutillu. Malugineqarsimavoq piniartut aalisartullu ilisimatusaatini peqataasut ilisimasatik misilittakkatillu ilisimatusarnermi atorneqarneq ajortut tamatigut misigikkajuttartut imaluunniit akuerineqarneq ajortut. Aamma nunap inoqqaavisa ilisimatusartullu akornanni ungasittoqarpoq, piviusoq isiginneriaatsillu Kalaallit nunarsuarmik paasinneriaatsiminni atortagaat aamma ilisimasanik ingerlatsiteqqeriaasiat ilsimatusartut paasisuaannarneq ajormassuk.
Assersuutigalugu Vivi Voldip specialiani peqataasoq issuarneqarpoq:
– Suliartortunik nunatsinnilu najugaqariartortunik tikittoqartarpoq taava aamma maani inunngorsimasut assigiinngitsorpassuit pillugit piniarnermut aalisarnermullu tunngasunik ilisimasaqarput ukiorpassuarni misilittagarilersimasaminnik ilisimasarilersimasaminillu. Ilisimatuut taakkuninnga ilisimasalinnik qanimut suleqateqarnerujussuusariaqaraluarput. Taamaattoqaraluarpat eqqornerusunik ilisimatusartoqassagaluarpoq angusaqarfiullunilu.
Uani immiussami, Vivi Voldimik oqaloqateqarnermi nunap inoqqaavisa ilisimasaasa aamma nunat killiit ilisimasaasa akornanni, matumani Kalaallit-ilisimasaasa aamma nunanit killiit ilisimatusarneranni aporaaffiit, unammilligassat aamma ungasissutsit eqqartorneqarput. Aammattaaq iluarsiissutaasinnaasunik aamma unammilligassanut taakkununnga paasinneriaatsinik nutaanik assersuusiortoqarpoq.
2023-p aallaqqaataani Naalakkersuisut ilisimatusarnermut periaatsimik nutaamik saqqummiipput, tasssani sumiiffinnik aallaaveqarneq qitiutinneqarpoq. Takorloorneqarpoq Kalaallit Nunaanni ilisimatusarneq pitsaasunik sinaakkuteqarnissaa qulakkeerneqassasoq, taamaalilluni ilisimatusarneq kalaallit inuiaqatigiivinut iluaqutaassammat, peqatigitillugulu Kalaallit Nunaat nunat tamalaat akornanni ilisimatusarnermut qaffassissumik pitsaassuseqartumut suli suleqataasinnaalluni. Ilisimatusarneq Kalaallit Nunaannit allaaveqassaaq aamma kalaallit inuiaqatigiivinut suli qaninnerusumik attaveqassalluni, tassanilu sumiiffinni innuttaasut ilisimasaqarnertik paasisimasaqarluarnertillu tunuliaqutaralugit ilanngunneqarnissaat kiisalu Kalaallit Nunaanni ilisimatusarneq pillugu ileqqorissaarnermut najoqqutassanik pilersitsisoqarnissaa piumasarineqarluni.
Ilisimatusarnermut periusissiaq pillugu uani atuarnerugit:
https://naalakkersuisut.gl/nyheder/2023/01/0901_forskningsstrategi?sc_lang=kl-GL
PAASISSUTISSAT
Nunani Avannarlerni kulturi pillugu kalaallisut oqaloqateqarnerit suliarineqarnerat suliniummut Nordic Talks’imut atatillugu Nordisk Kulturfondimit taperneqarput.
Kalaallit eqqumiitsuliortut silarsuaanni suleriaatsit pillugit nutaanik oqaloqatiginneriaatsinik ineriartortitsinissamullu isumassarsisitsinissamik isummersuinissaq siunertaavoq. Sumiiffimmi, nunami namminermi aamma nunani avannarlerni nutaamik ineriartortinneqartumik oqallinnermut sunniinissaq siunertaavoq – kisianni pingaarnerusumik Kalaallit Nunaannit issittormiut isiginnittariaasiannik eqqartuiffiuvoq. Eqqumiitsuliortut, kulturilerisut aamma kulturi pillugu politikerit eqqumiitsuliornermi atugassarititaasut aamma Kalaallit Nunaanni kulturi pillugu politikkimik oqallisiginnissapput.
Neriuutigineqarpoq nunat avannarliit allat aamma Kalaallit Nunaat peqatigalugu nutaanik oqaloqatiginneriaatsinut suleqatigeeriaatsinullu isumassarsitinneqassasut.
Oqaloqatigiinnerit uku Nuuk Nordisk Kulturfestival 2023-p ingerlanneqarnerani oqaloqatigiinnerit nanginneqarnissaannut tunngaviliissapput.
Nunani Avannarlerni kalaallisut oqaloqatigiinnerit pillugit uani malinnaaffigisinnaavatit.
- Issitor miunut sammiliviiffik, Kinaassuseq, Kulturi, Nordic Talks, Nutaarsiassat, Podcasti
- Foto af Aqqalu Augustussen
Ingerlateqqiguk
Uani Nathan Kreutzmann aamma Vivi Vold oqaloqatigiinnerat tamaat takusinnaavat:
Uani Nathan Kreutzmann aamma Vivi Vold oqaloqatigiinnerat tamaat takusinnaavat:
Nutaarsiassat takunngitsoorpigit?

Pisimasunik oqaluttuarneq (Storytelling)
Nunani Avannarlerni Pinngortitaq pillugu Oqaluttuat (Nordiske Naturfortællinger – Nordic Nature Narratives) Nunani Avannarlerni kinguaariit kulturillu akornanni inuit namminneq oqaluttuaannik pinngortitarlu pillugu isiginneriaasiannik sammisaqarpoq. Kalaallit Nunaanni, Norgep Avannaani Danmarkimilu 2021-miit 2022-mut ingerlanneqassaaq. Pinngortitap inuunitsinnut sunniutai aamma piujuartitsilluni ineriartuineq ilinniarfigineqarneranni suliniut aqqutigalugu Naalagaaffiit Peqatigiit nunarsuaq tamakkerlugu anguniagassatut

Viktoria Joelsen Allatta! Inersimasunut ajugaasoq: Silarsuaq nutaaq alla iserfigilerpara
Atuakkiami “Qilaappali”-mi nukappiaraq 1930-kkunni Tunumi peroriartortoq oqaluttuarineqarpoq. Ukiut marluk matuma siorna NAPA-p allannermik unammisitsineq Allatta! sisamassaat aallarteqqippaa, siullermeersumillu inersimasunut unammisitsineq ingerlanneqarluni. 2023-mi decembarimi tunniussinissamut killigititaq sioqqullugu atuakkiat sisamat nassiunneqarsimapput. Atuakkianit nassiunneqartunit sisamaasunit Viktoria Joelsenip ataatami 1930-kkunni meeraanerani inuusuttuaraaneranilu Tunumi inuunera pillugu oqaluttualiaa naliliisunit tigulluarneqarpoq. Viktoria

Suliniut tapiiffigineqartoq: Nunap inoqqaavisa pisinnaatitaaffiinik illersuinissamut atortut
Sápmi, Saamit nunaat, Norgep avannaaniippoq, Sverigemi Finlandimilu aamma Ruslandimi Kolap qeqertaasa tungaanniilluni. Ulloq manna tikillugu sumiiffinni taakkunani samit pisinnaatitaaffiinik nakkutilliisumik aaqqissuussisoqanngilaq. 2021-miit 2025-mut Sámi Allaskuvla – Sámi University of Applied Sciences (SUAS – Norge), Samisk Råd (SC) aamma International Working Group for Indigenous Affairs (IWGIA

Issittumi Suleqatigiinnermut Tapiissuteqartarfik pillugu webinari siulleq ingerlanneqarsimalerpoq
Nunani Avannarlerni Piorsarsimassutsikkut Attaveqaat / NAPA-p aamma Ilisimatusarfiup Issittumi Suleqatigiinnermut Tapiissuteqartarfik pillugu paasissutissiilluni ataatsimiinneq siulleq webinaritut ingerlappaat ulloq 18. januar 2022. Paasissutissiinermut peqataasut 70-it missaanniipput, ilaatigullu ukunanngaanneersuullutik Kalaallit Nunaat, Danmark, Norge, Finland aamma Island. Webinarimi tapiissuteqartarfik pillugu paasissutissiisoqarpoq, aamma peqataasut suliniutit pillugit apeqquteqarlutik. Apeqqutit NAPA-mit