Isiginnaartitsissut Tarnima Nammatai maanna Kalaallit Nunaanni angalaarpoq
Assimi takuneqarsinnaapput Naleraq Eugenius, Nukakkuluk Kreutzmann, Rasmus Lyberth, Hans Ole Amossen, Karina Møller aamma Klaus Geisler.
Upernaaq 2021 Teaterip freezeProductions isiginnaartitsissut Tarnima Nammatai suliaraa, ukuninnga taperneqarluni Isumaginninnermut Aqutsisoqarfik, Statens Kunstfond, NAPA-p kulturimut tapiisarfia, Katuaq Kulturip Illorsua, Århus Kommune, Nunafonden aamma Nuummi Najukkami Ataatsimiititaq.
Isiginnaartitsissut Kujataani upernaaq 2021-mi assut nuannarineqarluni angalaarsimavoq aamma Nuummi isiginnaartitsissutigineqarsimalluni, maannalu illoqarfinni Nuup avannaaniittuni isiginnaartitsissutigineqaqattaarluni.
Isiginnaartitsissut illoqarfinni Uummannaq, Qasigiannguit, Aasiaat, Qeqertarsuaq, Ilulissat, Sisimiut Maniitsumilu isiginnaarneqareerlunilu isiginaarneqarsinnaassaaq.
Angalaarneq
Nuummit timmisartorluta aallarpugut… aap timmisartut pingasut helikopterilu ataaseq ilaaffigalugit Uummannamukartussaavugut, tassanilu isiginnaartitseqqaartussaavugut. Uummannaq kusanartumik uummatitut ilusilimmik qaqqarsualik, kiisalu Meeqqat angerlarsimaffiat Uummannaq ilisarisimaneqarluartoq. Qeqertaq qulaakkaangatsigu soorlu tassa uatsinnik qaaqqusisartoq. Qaamaneq qaqqakkut majuarpoq aamma illuatungaanut aqqaqqilluni. Illoqarfik sivingajaanik aqqusineqarpoq aamma sumi tamaani illoqarfimmi qaarsuniittunik qimmeqarluni.
Uummannaq assorsuaq kusanarpoq. Borgmesterip meeqqat angerlarsimaffianni pulaarpaatigut aamma illoqarfimmiunut kaffisoriartorpugut. Nerisassanillu mamangaartunik nukatsinneqarpugut oqaloqatiginnillutalu illartarluta.
Sapaat 3. oktober. Meeqqat angerlarsimaffiannit ungasinngitsumi hali inissisimavoq, tassani isiginnaartitsissaagut amma assiliat suliniummit saqqummersittakkagut saqqummersissavagut. Hali angivoq nuannerluinnarlunilu, piareersaavugullu. Isiginnaartitsisut takutitsiffissaat angivallaanngilaq, taamaattumik isiginnaartitsisartut aalaffissartik nalimmassarpaat, qulliillu isiginnaartitsiffissap angissusaanut naleqqussarneqarlutik. Inuit nal. 18.45 missaani takkussuutilerput, kisianni oqarsimavugut matut aatsaat nal. 19.15 ammarneqarumaartut, qujanartumillu inuppassuit Rasmus Lyberthip, Gukki Nukap, Jokke Rosingip aamma Paarma Brandtip qalipagaat assilisaallu isinnginnerminni isiginnaaqqaarsinnaavaat, taakkumi paarlersuarmi saqqummersissimavagut.
Nal. 19.30 qaangilaaraa inuit suli takkussuupput. Issiaviit 300-t missaat inissinneqarsimapput, kisianni suli amigarlutik – qujanartumilli hali takisuunik issiaveqarpoq inuillu inissipput. Isiginnaariat 375-it missaasa isiginnaartitsissut takuaat. Uatsinnut tamanut pingaaruteqarpoq kikkut tamarmik inissaqarnissaat. Aamma upalungaarsimasut ilaapput. Isiginnaartitsissut kinguaassiutitigut atornerluinermut tunngavoq, aamma asanninnermut neriuuteqarnermullu tunngalluni.. taamaattumik ilaat sakkortuumik qisuariaannaapput.
Taamaattumik Killiliisap/Isumaginninnermullu Aqutsisoqarfiup suleqatigilluarnerat pitsaasoq una ingerlanneqarpoq. Kujataaneereeratta arlallit oqaloqatiginnikkiartorsimapput – taamaattumik kingusinnerusukkut upalungaarsimasoqarnissaa pingaaruteqarpoq. Nalunngilarput isiginnaartitsissut sakkortusoq, aamma amerlanernut ajorunnaariartornertut pissuseqarsinnaasoq aamma kusanarluinnartuulluni. Isiginnaartitsineq aqqutigalugu oqallisigeqqusaanngitsut kipitsikkusuppagut, inuillu ikiorneqalersillugillu oqaloqatigiitsilersikkusuppagut. Kisianni inuit ilaat oqaloqateqarnissamik pisariaqartitsipput, inuillu amerlanerit sassarlutik oqaluttuarsinnaalernissaminnik pisariaqartitsillutik, inuillu katsorsaasunut oqaluttuarsinnaalersinnaasut amerliartornerannut ikiorneqarsinnaalernerannut ikiuutaasinnaagutta aamma nuannaarutigaarput. Eqqumiitsuliorneq pitsaasoq aamma qaammarsaanermut ineriartortitsinermullu atorneqarsinnaavoq.
Unnuk ingerlalluarpoq, inuillu nikuillutik ersaattaallutik. Tassa nuanneq. Anersaajallaqqavugut, maannalu isiginnaartitseqattaarnerpassuassagut aallartippagut. Borgmesteri sulisuilu nuannaarput, sulisuisalu ilaasa ornippaanga pakkullungalu, oqarfigaangalu tunissutaasoq.
Kingorna Facebookikkut ima allassimavoq: ”Asasakka inoqatit. Unnummut Uummannami isiginnaartitsissut takutinneqartoq isiginnaarpara. Isiginnaartitsissummi kinguaassiutitigut atornerluineq aamma atornerlunneqarsimalluni misigissutsit pinngortartut tamarmik isiginnaartitsissutigineqarput.
Meeqqat misigissusaat, niviarsiaqqat misigissusaat, nukappiaqqat misigissusaat, angajoqqaat misigissusaat, atornerluisup misigissusai. Atornerluinermik ajornartorsiutit nunatsinni annertoorujussuarmik ajornartorsiutaapput, unitsittariaqarpullu. Uani isiginnaartitsinermi aqqutissiuisoqarpoq. Neriuppunga aggerlusi isiginnaartitsissut illoqarfissinnut annguppat isiginnaariassagissi. Atornerluinerit taamaatitinneqartariaqarput.”
Kujataani – aamma Nuummi sakkortuumik qisuariartoqartarpoq, aamma nuannaartorpassuullutik qisuariartarput. Nuannerluinnarpoq isiginnaartitsissut amerlasuunut annguttarmat.
Meeqqat angerlarsimaffianni nuannersumik naggataarpugut, uangalu eqqarsarpunga inuit qanoq ajunngitsigisut amerlasuut naapissimagigut. Aali siullerpaamik isiginnaartitsiffitsinni.
Aqagu Qasigianngualiassaagut. Angalaarneq pitsaasumk aallartippoq aamma isiginnaariartussat tulliinut isiginnaartitsinissarput qilanaarilereerparput.
Hanne Trap Friis / Isiginnaartitsisarfimmi pisortaq.

Isiginnaartitsisarfiup pisortaa Hanne Trap Friis
Ingerlateqqiguk
Nutaarsiassat allat

Kalaallit Nunaannit Alaskamut: Inuusuttut AWG-mut takutitsisussat piareersarput
Isiginnaartitsisussat inuusuttut piginnaasaqarluartut Poul Erik Kristiansen, Hans Lili Karlsen, Qarsoq Rasmussen, Petra Bidstrup, Aviaaja Korneliussen aamma Louisa Ignatiussen Alaskami Mat-sumi Arctic Winter Games 2024-mut kultoorikkut takutitsinissamut piareersaleruttorput. Sisamanngornermat inuusuttut isiginnaartitsisartut Arctic Winter Gamesimut atisassatik, ilaatigut annoraat aappalaartut Meqqusaalimit ilusilersorneqartut, tiguvaat. Sapaatip akunnera una Team Kalaallit

Suialaa Arts Festival 2025-mut kingumut qiviarneq
Suialaa Arts Festival 2025 Nuummi ulluni 23.–26. oktober ingerlanneqarpoq. Festivali tassaavoq Kalaallit Nunaanni kulturilerinermik festivalit annersaat, taanna ukioq allortarlugu ingerlanneqartarpoq. NAPA festivalimik tanngassimaarluni piginneqataavoq Kommuneqarfik Sermersooq peqatigalugu. Ukioq manna festivalip Nuuk tamaat siaruarterfigisimavaa tusarnaartitsisoqarluni, qitinnermik isiginnaartitsisoqarluni, saqqummersitsisoqarluni, atuakkialerinermik aaqqissuisoqarluni, isumasiortoqarluni, workshoppertitsisoqarluni aamma eqqumiitsuliortunut isiginnaarianullu ataatsimut

Nordplus allaffissornikkut qullersaqarfiata Kalaallit Nunaanni siullerpaamik ataatsimiisitsinerannut NAPA aamma Namminersorlutik Oqartussat qaaqqusisuupput
Ulluni 12 – 15. juni Nordplus’ip allaffissornikkut qullersaqarfiata ilinniagaqarneq nuttarnerlu pillugit suleqatit attuumassutillit Kalaallit Nunaanni ataatsimeeqatigissavai. Nordplus, Nunani Avannarlerni Ministerit Siunnersuisoqatigiivisa ataanni suliniut, nunani avannarlerni nunanilu baltiskiusuni ilinniartitaaneq pillugu patajaallisaanermik ineriartortitsinermillu pingaarutilimmik inissisimavoq. Programmi ilinniartitaanermi suliniutinut assigiinngitsorpassuarnut aningaasaliisarpoq tapersersuisarlunilu, matumani ilinniagaqarnerup nalaani paasisassarsiorluni angalanerit, ilinniarnermut

Kalaallit Nunaat-Nunat Avannarliit pillugu isumaqatigiissutip ukiunik 40-nngortorsiornera nalliuttorsiutigineqarpoq
Ullumikkut ukiut 40-t qaangiupput Namminersornerullutik Oqartussat aamma Nunani Avannarlerni Ministerit Siunnersuisoqatigiivisa isumaqatigiissutigimmassuk nunatsinni Kalaallit Nunaat-Nunat Avannarliit pillugu allaffimmik pilersitsisoqassasoq. 1985-imi 11. december taamanikkut Nunani Avannarlerni Ministerit Siunnersuisoqatigiivini siulittaasuusimasoq Bertel Haarder aamma Kulturimut, Ilageeqarnermut Ilinniartitaanermullu Naalakkersuisuusimasoq Stephen Heilmann NAPA-mik pilersitsinissamik isumaqatigiissummik atsiorput. Isumaqatigiissut 1986-imi januaarip aallaqqaataani