Nunatsinniit nutaaliorlutik aallarniisut nunarsuaq tamakkerlugu aaqqisuukkami peqataasut
Bolt Lamar aamma Angunnguaq Larsen nunatsinneersut 4.-5. juni nunat assigiinngitsorpassuit peqataaffigisaanni aaqqissuussami Creative Business Cup-mi peqataapput. Creative Business Cup nunat tamalaaniit nutaaliornermik aallarniisut katerinnittarfiuvoq tassanilu aaqqissuussaq niueqatigiinnissamut attaveqaqatigiissinnaalernissamullu periarfissiisarpoq.
Kalaallit Nunaat kulturilerinermut nutaaliornermut tunngasuni pikkorissut amerlapput. Taakkulu nutaaliortartuni ilaat aallarniisuupput inuussutigalugulu. Nunani allani niueqateqarnissaq attaveqaqateqarnissarlu ineriartornissamut iluaqutigisinnaavaat. Taamaammat NAPA-p Bolt Lamar Creative Business Cupimut peqataanissaannut qaaqquai; tassaasorlu nunat assigiinngitsut akornanni nutaarliornermik aallarniisut pillugit aaqqissugaq. Angunnguaq Larsen nunat 50-t akornanni ajugaaniuunnermut naliliisutut qaaqquneqarluni peqataatinneqarpoq.
Arny Mogensen aamma Mala Johnsen atisaarniarfik Bolt Lamar ingerlappaat, taannalu atisaarniarfik ineriartorluarsimavoq, maannalu nunanut allanut ammaannerulernissaanut piareerlutik. ”Atisaarniarfipput qanoq ineriartorsinnaanerannut ammasorujussuuvugut, tamaammat Creative Business Cupimut peqataanissatsinnut angerpugut. Nunat assigiinngitsut akornanni attaveqaqatigiinnermut tungaatigut pissarsiaqaqaagut. Aamma niueqatigisinnaasamik nutaamik nassaarpugut. Tassaavorlu Libanonimeersut aallarniisut, alersinik sanasartut, taakkulu uagutsinnut pisariaqartitatsinnut tungaatigut naleqqulluarlutik”, Arny aamma Mala oqarput.
Angunnguaq Larsen qanoq nunatsinni kulturilerinermi aallarniisarneq atugaqarneq pillugu nunat assigiinngitsuni aallarniisorpassuarnut saqqummiivoq. Aaqqissuussaanermi oqaluttuarisaanermilu kulturikkut sinaakkutsit Kalaallit Nunaani allaanerungaarnerat pillugu ilaatigut tikkuarpaa, taamaattumik kulturilernimi aallarniisuuniaraanni inuit ataqatigiinnerat eqqarsaatigisariaqartarparput. Kalaallit Nunatsinni nunani allani nutaaliornerup tungaatigut assigiissutigut siullermik tassaapput takorluuisinnaanerput aappaattullu nunat assigiinngitsut akornanni atassuteqalernissamut pisariaqartitsineq.
”Aaqqissuukkami peqataasut amerlasuut Kalaallit Nunaat naluaat, saqqummeereerlungali nunatsinnut soqutiginninnerulernissaat suleqatigiikkusunnerulernissaallu ilimasuutigaara. Takornariatuunngitsoq kisianni suleqatigiinnissamut.” Angunnguaq Larsen oqarpoq.
Nunani Avannarlerni tamani Issittormiut inuunermut paasinnittariaasiat takuneqarnissaa NAPAp sulissutigaa, aammalu Nunani Avannarlerni tamani inuiaqatigiinni piujuaannartitsinissamut sulissutigaa. Taamaammat nunatsinni kulturilerisut aallarniisuullu nunani assigiinngitsuni siuarsanissaq NAPAmi pissusissamisoorpoq. ”Nunatsinni nutaaliortartut nammineq paasinnittariaasiat nunat assigiinngitsut akornannut saqqummernissaat aamma pingaaruteqarpoq. Kalaallit Nunaat allanut tunniussaqarluarsinnaavoq, tamannalu takutittariaqarparput”, NAPA-mi pisortaq Søren Würtz oqarpoq nangillunilu: ”Namminersortut nutaaliornermik suliaqartut amerlanerusut inuussutiginiarnissaat anguniagaraara. Kulturikkut aningaasaqarnikkullu piujuaannartitsineq atatigiissapput.”
Nutaarsiassat takunngitsoorpigit?

Kalaallit Nordjobbimut qinnuteqarsimasut marloriaatinngorput
NAPA-mit paasisitsiniaaneq sukumiisoq kinguneqarpoq Nordjobb tassaavoq inuusuttunut nunani avannarlerni najugalinnut Nunani Avannarlerni nunamut allamut aasaanerani ukiulluunniit ilaani suliartorsinnaanermut periarfissaq. Kalaallit Nunaannut inuusuttut suliartorlutik tikittartut ukiumut 80-90-it missaanniittarput. Kalaallit nunanut allanut suliartortartut taama amerlatiginngillat. Kalaallimmi qinnuteqartartut aggguaqatigiissillugu ukiumut 5-6-iusarput. NAPA ukioq manna angalatitaqarsimavoq, Nordisk Ministerrådip ataani

Suliniut tapiiffigineqartoq: Nunap inoqqaavisa pisinnaatitaaffiinik illersuinissamut atortut
Sápmi, Saamit nunaat, Norgep avannaaniippoq, Sverigemi Finlandimilu aamma Ruslandimi Kolap qeqertaasa tungaanniilluni. Ulloq manna tikillugu sumiiffinni taakkunani samit pisinnaatitaaffiinik nakkutilliisumik aaqqissuussisoqanngilaq. 2021-miit 2025-mut Sámi Allaskuvla – Sámi University of Applied Sciences (SUAS – Norge), Samisk Råd (SC) aamma International Working Group for Indigenous Affairs (IWGIA

NAPA pisortartaarpoq – Nina pisortatut atorfia Sørenimut ingerlatikkaa
Søren Würtz 2023-imiit NAPA-mi pisortanngulerpoq. Nina NAPA-mi sulilluarsimanera qujassutigaarput. Søren Würtz ukiortaami pisortanngoruni suliassat pisortaagallartumit Nina Paninnguaq S. Kristiansen-mit ingerlateqqinneqassapput. Naak Nina Paninnguaq S. KristiansenNAPA-mi uninniarnini nalunaarutiginikuugaluarlugu, pisortanngortussaq aallartilluarnissaanut ilinniartilluarnissaanullu piffisaqarluarumaarpoq. Nina namminersortutut sulileqqinniarluni aalajangiinikuuvoq. – Namminersortutut sulileqqinnissannut qamannga ilunnit aallutarileqqissallugu misigaara. NAPA-miinnera assut nuannarinikooqaara, tulluusimaarutigaaralu

NAPA Avannaanut paasisitsiniaalluni angalavoq
NAPA Avannaanut piffissami 24. august – 8. september 2021 angalavoq. NAPA-p meeqqat, innuttaasullu nunani avannarlerni periarfissaat pillugit oqaluttuutissavai, aamma meeqqat sinnattui pillugit workshoppertittassallugit. NAPA aamma nunani avannarlerni qinnuteqarfissat pillugit Tamassa aqqutigalugu ammasumik siunnersuisassaaq. Kiisalu innuttaasut nunani avannarlerni nuunnissamut, sulinissamut, suliffeqarfimmillu aallartitsinissamut aamma ilinniariarnissamut periarfissat oqaluttuarissallugit.