Nunatsinniit nutaaliorlutik aallarniisut nunarsuaq tamakkerlugu aaqqisuukkami peqataasut
Bolt Lamar aamma Angunnguaq Larsen nunatsinneersut 4.-5. juni nunat assigiinngitsorpassuit peqataaffigisaanni aaqqissuussami Creative Business Cup-mi peqataapput. Creative Business Cup nunat tamalaaniit nutaaliornermik aallarniisut katerinnittarfiuvoq tassanilu aaqqissuussaq niueqatigiinnissamut attaveqaqatigiissinnaalernissamullu periarfissiisarpoq.
Kalaallit Nunaat kulturilerinermut nutaaliornermut tunngasuni pikkorissut amerlapput. Taakkulu nutaaliortartuni ilaat aallarniisuupput inuussutigalugulu. Nunani allani niueqateqarnissaq attaveqaqateqarnissarlu ineriartornissamut iluaqutigisinnaavaat. Taamaammat NAPA-p Bolt Lamar Creative Business Cupimut peqataanissaannut qaaqquai; tassaasorlu nunat assigiinngitsut akornanni nutaarliornermik aallarniisut pillugit aaqqissugaq. Angunnguaq Larsen nunat 50-t akornanni ajugaaniuunnermut naliliisutut qaaqquneqarluni peqataatinneqarpoq.
Arny Mogensen aamma Mala Johnsen atisaarniarfik Bolt Lamar ingerlappaat, taannalu atisaarniarfik ineriartorluarsimavoq, maannalu nunanut allanut ammaannerulernissaanut piareerlutik. ”Atisaarniarfipput qanoq ineriartorsinnaanerannut ammasorujussuuvugut, tamaammat Creative Business Cupimut peqataanissatsinnut angerpugut. Nunat assigiinngitsut akornanni attaveqaqatigiinnermut tungaatigut pissarsiaqaqaagut. Aamma niueqatigisinnaasamik nutaamik nassaarpugut. Tassaavorlu Libanonimeersut aallarniisut, alersinik sanasartut, taakkulu uagutsinnut pisariaqartitatsinnut tungaatigut naleqqulluarlutik”, Arny aamma Mala oqarput.
Angunnguaq Larsen qanoq nunatsinni kulturilerinermi aallarniisarneq atugaqarneq pillugu nunat assigiinngitsuni aallarniisorpassuarnut saqqummiivoq. Aaqqissuussaanermi oqaluttuarisaanermilu kulturikkut sinaakkutsit Kalaallit Nunaani allaanerungaarnerat pillugu ilaatigut tikkuarpaa, taamaattumik kulturilernimi aallarniisuuniaraanni inuit ataqatigiinnerat eqqarsaatigisariaqartarparput. Kalaallit Nunatsinni nunani allani nutaaliornerup tungaatigut assigiissutigut siullermik tassaapput takorluuisinnaanerput aappaattullu nunat assigiinngitsut akornanni atassuteqalernissamut pisariaqartitsineq.
”Aaqqissuukkami peqataasut amerlasuut Kalaallit Nunaat naluaat, saqqummeereerlungali nunatsinnut soqutiginninnerulernissaat suleqatigiikkusunnerulernissaallu ilimasuutigaara. Takornariatuunngitsoq kisianni suleqatigiinnissamut.” Angunnguaq Larsen oqarpoq.
Nunani Avannarlerni tamani Issittormiut inuunermut paasinnittariaasiat takuneqarnissaa NAPAp sulissutigaa, aammalu Nunani Avannarlerni tamani inuiaqatigiinni piujuaannartitsinissamut sulissutigaa. Taamaammat nunatsinni kulturilerisut aallarniisuullu nunani assigiinngitsuni siuarsanissaq NAPAmi pissusissamisoorpoq. ”Nunatsinni nutaaliortartut nammineq paasinnittariaasiat nunat assigiinngitsut akornannut saqqummernissaat aamma pingaaruteqarpoq. Kalaallit Nunaat allanut tunniussaqarluarsinnaavoq, tamannalu takutittariaqarparput”, NAPA-mi pisortaq Søren Würtz oqarpoq nangillunilu: ”Namminersortut nutaaliornermik suliaqartut amerlanerusut inuussutiginiarnissaat anguniagaraara. Kulturikkut aningaasaqarnikkullu piujuaannartitsineq atatigiissapput.”
Nutaarsiassat takunngitsoorpigit?

Ilaqutariit qanoq ittuuppat – Nunat Avannarliit suuppat?
Isiginnaartitsisartut arfinillit inuusuttut isiginnaartitsissummi ZeBU-mi naapipput, tassanilu piviusup piviusulersaarutillu akornanni nunani avannarlerni “ilaqutariinneq” eqqartorpaat aamma tamanna imminnut qanoq isumaqarnersoq – aamma suut avissaartuutaanersut ilanngullugit eqqartorlugit.Kalaallit marluk, qallunaat marluk aamma norskit marluk isiginnaartitsisartut isiginnaartitsissummi Familien Norden Nunat Avannarliit ataatsimoortutut oqaatigineqartarnerat oqallisigisimavaaat. Nunat taakku pingasut ataatsimut oqaluttuarisaanerat

Nunani Avannarlerni kulturilerinermi kalaallisut oqaloqatigiinnerit: Atuakkialerineq
Atuakkiortoq Niviaq Korneliussen aamma atuakkanik naqiteritsisarfimmik piginnittoq Katti Frederiksen Kalaallit Nunaanni atuakkiortut atugassarititaat pillugit oqaloqatigiipput. Oqaloqatigiinneq takuuk imaluunniit tusarnaaruk. NAPA sapaatit akunnerini aggersuni Nunani Avannarlerni kalaallisut oqaloqatigiinnerit saqqummiukkumaarpaai. Immikkoortumi uani Atuakkiortoq Niviaq Korneliussen aamma atuakkanik naqiteritsisarfimmik piginnittoq Katti Frederiksen oqaloqatigaagut. Ilisarititsineq Inuit apersorneqartut oqaloqatiginerisa oqariartuutaasalu

Viktoria Joelsen Allatta! Inersimasunut ajugaasoq: Silarsuaq nutaaq alla iserfigilerpara
Atuakkiami “Qilaappali”-mi nukappiaraq 1930-kkunni Tunumi peroriartortoq oqaluttuarineqarpoq. Ukiut marluk matuma siorna NAPA-p allannermik unammisitsineq Allatta! sisamassaat aallarteqqippaa, siullermeersumillu inersimasunut unammisitsineq ingerlanneqarluni. 2023-mi decembarimi tunniussinissamut killigititaq sioqqullugu atuakkiat sisamat nassiunneqarsimapput. Atuakkianit nassiunneqartunit sisamaasunit Viktoria Joelsenip ataatami 1930-kkunni meeraanerani inuusuttuaraaneranilu Tunumi inuunera pillugu oqaluttualiaa naliliisunit tigulluarneqarpoq. Viktoria

Suliniut tapiiffigineqartoq: Nunap inoqqaavisa pisinnaatitaaffiinik illersuinissamut atortut
Sápmi, Saamit nunaat, Norgep avannaaniippoq, Sverigemi Finlandimilu aamma Ruslandimi Kolap qeqertaasa tungaanniilluni. Ulloq manna tikillugu sumiiffinni taakkunani samit pisinnaatitaaffiinik nakkutilliisumik aaqqissuussisoqanngilaq. 2021-miit 2025-mut Sámi Allaskuvla – Sámi University of Applied Sciences (SUAS – Norge), Samisk Råd (SC) aamma International Working Group for Indigenous Affairs (IWGIA