NAPA-mi sulisut: Anna Jensine Arntzen
NAPA-p sunik suliaqarnera ilarpassuasi nalugunanngilaat, kisianni kikkuuvugut? NAPA-mi nunanit avannarlernit sisamanit — Kalaallit Nunaannit, Danmarkimit, Norgemit Finlandimillu — maanna sulisoqarpoq. Ullumikkut Info Norden-imi sulisorput Anna Jensine Arntzen ilisaritissavarput.
Anna Norgemi Lofotenimeersuuvoq maannalu ukiuni pingasuni Nuummi najugaqarsimalluni. Norgemi Universitetimi UiT-mi ph.d.-nngorniarluni naammassingajalerpoq. Ilisimatusarnermini illoqarfinnik pilersaarusiorneq Kalaallit Nunaatalu qallunaanit nunasiaanerata sunniutai misissorpai:
“Ilisimatusarnikkut suliniut peqataaffigisara eqqumiitsuliornermik ilisimatusarnermillu akulerutsitsivoq, NAPA-milu sulinera nuannaarutigeqaara, tassanilu pisut qanimut takusinnaalerpakka.”
Ilisimatusarnermik suliaqarnini NAPA-mi Info Nordenimi ullup affaani sulinerminik ataqatigiissittarpaa. Info Norden inunnut nunani avannarlerni nuukkusuttut akornanni paasissutissiisarfiuvoq. Annap Kalaallit Nunaannut nuukkusuttut soqutiginnittullu tamaasa ikiortarpai:
“Ilinniarnerma nalaani nunani avannarlerni angalasarsimaqaanga, tamannalu Info Nordenimi sulininni misilittagaqarluarninnut iluaqutaavoq.”
Suleqatit nutaat, sumiiffiit nutaat
Info Norden nunani avannarlerni tamani allaffeqarami Anna nunani avannarlerni tamani suleqateqarpoq. Upernaakkut ukiakkullu suleqatigiissitat nunani avannarlerni ataatsimeeqatigiittarput – upernaakkut ataatsimiinneq Danmarkimi pivoq, tassani pilersaaruteqarlutik, nunaminni apeqqutigineqartunit paasisaminnik paarlaasseqatigiillutik attaveqaatitillu nukittorsarlugit. Ukiakkut Ålandimi, Finlandip ilaani namminersorlutik oqartussani, ataatsimeeqatigiissapput.
“Ukiaru Ålandimut, nunanut avannarlernut suli tikeraarsimanngisannut angalanissannut qilanaarpunga (finskisut-svenskisullu oqaluttartut nuannaraakkalu).”
Upernaaq manna sulissutigisimavaa Info Nordenip inunnut maaniittunut qanoq attuumassuteqarnerulersinnaanera.
Anna ilisarisimallualeruk
Sunngiffimmini kulturikkut aaqqissuussat, illoqarfimmi inuuneq pinngortitamilu angalaarneq nuannarai. Nuummi tamakku tamarmik pitsaanerpaamik misigisinnaallugit, Anna oqarpoq.
Naggataatigut Anna aperivarput oqaaseq sorleq nuannarinerpaaneraa:
“Nunani avannarlerni suleqatikka oqaloqatigigaangakkit Norgep avannaani oqaluttarneq atornagu “rigsnorsk”itut oqaaseqartarneq atortarpara, paasiuminarnerummat. Tamannali sumiorpaluutikka maqaasisarsinnaavakka, soorlu:
Peshysa/gorrhysa — inuk ajortoq/sianiitsoq (hysa=saarulleq)
Anna attavigiuk
Annap nunanut avannarlernut suliartorniarlutik ilinniagaqarniarlutilluunniit nuuttussat tamaasa tamatumunnga tunngasunik apeqqutissaqarpata saaffiginneqqullugit kajumissaarpai.
Anna norskisut, svenskisut, qallunaatut tuluttullu attavigisinnaavat.
Nutaarsiassat takunngitsoorpigit?

Atuakkiortunik oqaloqateqarneq – Niviaq Korneliussen aamma Johanne Lykke Holm
Nunani Avannarlerni Siunnersuisooqatigiit atuakkiortunut nersornaasiuttagaannut 2021-mut atatillugu atuakkiortut innersuussaasimasut oqaloqatigiissapput. Pingasunngorneq 5. maj nal. 14 (kalaallit piffissaat) Niviaq Korneliussenip svenskeq innersuussaasimasoq Johanne Lykke Holm oqaloqatigissavaa. april Nunani Avannarlerni Siunnersuisooqatigiit nutaamik nangeqattaartuliaani livestreami atorlugu Nunani Avannarlerni Siunnersuisooqatigiit atuakkiortunut nersornaasiuttagaannut atuakkiortut innersuunneqarsimasut atuakkiortutut oqaloqatigiittassapput. Sapaatip akunneri tamaasa

Issittut akiussinnaasuseqarluartut digitalimik akiuulluarsinnaasunik attaveqaasersuuteqarlutik aallartittarput
Digital Arctic Futures-isumasioqatigiinnermi Kalaallit Nunaanni Issittumilu siunissami interneti ukkatarineqarpoq Interneti Issittumi ulluinnarni pinngitsoorneqarsinnaajunnaarsimavoq. Kortimik akiliiinermut aamma e-boksimut, Netfliximut, piniarnermut uppernarsaatinut aamma Facebookikkut oqallinnermut atorneqartarluni. Kisianni pinngitsuuisinnaajunnaarnerup annertusiartornerani, aamma saassunneqariaannaaneq annertusiartorpoq. Qanoq pisoqassava, kabeli immakkoortoq ajoquserneqarpat, innaallagiaaruttoqarpat imaluunniit internetikkut ajoqusiiniarnerup inuiaqatigiinni atuuffiit pingaarutillit akornuserpagit? Apeqqutit taakku

NAPA Arctic Winter Gamesimut inuusuttunik isiginnaartitsisussanik ujartuivoq
Inuusuttut Kalaallit Nunaanni tamaneersut Arctic Winter Games 2026-imi kulturikkut aaqqissuussamut Canadami Whitehorsemi ingerlanneqartussamut misiliinissamut qaaqquneqarput. 14-it 20-llu akornanni ukioqaruit, kulturi, isiginnaartitsineq nunanullu allanut Kalaallit Nunaat sinnerlugu peqataanissaq nuannarigukkit, maannakkut Arctic Winter Games 2026-mi Canadami Whitehorsemi kalaallit kulturikkut aallartitaannut ilaanissamut periarfissaqarputit. NAPA – Nunani Avannarlerni Piorsarsimassutsikkut

NAPA-mi sulisut: Ivaana Olsvig Brandt
NAPA-p sunik suliaqarnera ilarpassuasi nalugunanngilaat, kisianni kikkuuvugut? NAPA-mi nunanit avannarlernit sisamanit — Kalaallit Nunaannit, Danmarkimit, Norgemit Finlandimillu — maanna sulisoqarpoq. Ullumikkut aaqqissuussinermut ataqatigiissarisutut ilinniartoq Ivaana Olsvig Brandt. Ivaana Danmarkimi Odensemi inunngorpoq, tallimanik ukioqarlunili Nuummi najugaqarsimavoq. Københavnimi NEXT-imi aaqqissuussinermik ataqatigiissaarisutut ilinniarpoq. Maannakkut NAPA-mi ilinniarpoq misilittagaqalerniarluni. NAPA-mi