Issittumi Suleqatigiinnermut Tapiissuteqartarfik Kalaallit Nunaata tiguaa

10 millionit danskit koruunii. Tassa Nordisk Rådgivningskomité for Arktis (NRKA)-p Issittumi piujuaannartitsinermik suliniuteqartunut ukiumut agguaattagassai.  Pulje ammasoq ukiumut aalajangerneqartassaaq, aningaasartassaviillu decemberimi aalajangiunneqartassapput. 

Issittumi Suleqatigiinnermut Tapiissuteqartarfik Kalaallit Nunaata 2024-p tungaanut tigussagaa Nunani Avannarlerni Siunnersuisoqatigiit 73-issaannik ataatsimeersuarneranni Nunat Avannarliit Ministeriisa aalajangerpaat.

Kalaallit Nunaata Nunat Avannarliit Suleqatigiinnerannut Naalakkersuisuata Kalistat Lundip tamanna Nunani Avannarlerni Siunnersuisoqatigiinnut 2. november saqqummiuppaa. Kalaallit Nunaata Issittumi Suleqatigiinnermut Tapiissuteqartarfiup aqunneqarnera 2022-2024-mi ingerlatissavaa. Piareersarneq ukiup kingulliup ingerlanerani pivoq, tassanilu aningaasaateqarfiup ingerlanneqarnera Kalaallit Nunaanni suliffeqarfiup isumagissagaa amerlanernit isumaqatigiissutigineqarpoq. NAPA-p Ilisimatusarfiullu aningaasaateqarfik suleqatigiillutik ingerlatissavaat.

Suliaq tamanit isumaqatigiissutigineqarluni akuerineqarpoq, Kalaallillu Nunaata  pulje ammasup ingerlannissaa ilimagisinnaanngorpaa.

Issittumi Suleqatigiinnermut Tapiissuteqartarfik [LINK] – 1996-imiilli Issittumi piujuaannartitsinermik ineriartortitsineq

Nunat Avannarliit Ministeriisa Siunnersuisoqatigiivisa Issittumi Suleqatigiinnermut Tapiissuteqartarfik ukiuni 25-ni ingerlassimavaa, maannalu qulingiluassaanik aallartinneqarpoq. Issittumi Suleqatigiinnermut Tapiissuteqartarfik puljeaavoq 10 millioner DKK-t tikillugit aningaasaateqarfiusoq,  Nunat Avannarliit nunanik tamalaanik suleqateqarnerannik siuarsaanissamik siunertaqartoq – Issittumi suleqatigiiffiusunut aamma Issittormiunut iluaqutaasussaq. Taakkunannga aningaasaateqarfik puljea ammasoq ukiumoortumik decemberimi aalajangiiffigineqartarpoq – 2021-mi 7,9 millioner koruuniuvoq. Aningaasaateqarfik ilisimatusarnerinnarnut tapiineq ajorpoq, aammali oqartussat, suliffeqarfiit, ilisimatusartut, NGO-t aamma inuussutissarsiutinik ingerlataqartut qinnuteqarsinnaapput.

Tapiissuteqartarfiup ukiut ingerlanerini eqqisseqatigiinneq, aalaakkaassuseqarneq, illersuineq, ineriartortitsineq aamma atugarissaarneq pillugit suliaqarfiusuni ineriartortitsinermut aningaasaliisarpoq. Tapiissuteqartarfik aamma Issittumi Siunnersuisoqatigiit suliniutaannut tapiisarpoq.

Suleqatigiinnermut Tapiisarfiup aamma suleqatigiinnerit Issittumi unammilligassanik pisariaqartitanillu aaqqiissuteqartartut tapiiffigalugit periarfissaqalersittarpai – Issittormiut ataatsikkut atatiinnarneqartariaqartut ineriartortinneqarlutillu.

Nunat Avannarliit Ministeriisa Siunnersuisoqatigiivisa 2030-mi nunat avannarliit nunarsuarmi tamanik peqataatitsinerpaallutillu piujuaannartitsinerpaanissaannik takorluugaasa nanginneqarneratut Issittumi Suleqatigiinnermut Tapiisarfiup siunertaa tassaavoq iliuusissanut pingaarnerpaanut pingasuusunut, tassaasunut Nunat Avannarliit pinngortitamik eriaginniffiusut, unammillersinnaasut aamma piujuaannartitsisut pillugit iliuusissat anguniarneranni suleqataanissaq, taakku Naalagaaffiit Peqatigiit nunarsuaq tamakkerlugu anguniagaasa 17-iata naammassiniarnissaanut tunngalluinnartuupput [LINK].

 

Puljeamik ingerlatsineq

Nunat Avannarliit Suleqatigiinnermut Ministerii aningaasaateqarfimmut akisussaanerpaapput, Nunani Avannarlerni Issittunut siunnersuisartut ataatsimiititaliaat (NRKA –  den Nordiska rådgivningskommittén för Arktis) aningaasanik agguaassisarnermut akisussaasuuvoq, taavalu NAPA Ilisimatusarfillu suleqatigiillutik  aningaasaateqarfiup ingerlanneqarneranut akisussaasuussapput.

Nutaamik nittartagaliortoqassaaq, qarasaasiakkut qinnuteqartarfiliortoqarluni aamma Issittumi Suleqatigiinnermut Tapiisarfimmut qinnuteqartut akornannit NRKA-p taperneqartussat pillugit aalajangiinnginnerani paasisimasalinnik nalilersuisartoqatigiinnik pilersitsisoqassaaq.

Paasisimasallit nalilersuisartoqatigiit tassaassapput issitumi ilisimatusarnermik tunuliaqutaqarlutik ph. d-mik ilisimatuut arfinillit, aamma issittumi suliffeqarneq eqqarsaatigalugu inuussutissarsiornermik, kulturilerinermik aamma aningaasaqarnermik suliallit sisamat ilisimatuujunngitsut. Nunat Avannarliit arlallit paasisimasalinnik nalilersueqataasartussanik sinniisoqassapput.

NAPA-p Ilisimatusarfik peqatigalugu aningaasaateqarfimmik annertuumik ingerlatsilernissaq assut qilanaarisimavaa.

Nittartagaq aamma qarasaasiakkut toqqaannartumik qinnuteqatarfissaq 1. december 2021-mi piariissangatinneqarpoq, aningaasaateqarfimmullu qinnuteqarneq 15. februarimut killeqarpoq.

18. januar piffissami nal. 10-12 webinarertitsisoqassaaq/aaqqissuisoqassaaq, tassanilu illit suliniutit pillugu apeqquteqarnissannut periarfissaqarumaarputit.

Nutaarsiassat allat
NAPAs direktør, Anne Mette Gangsøy ude i naturen
Qujalluni inuulluaqqusineq

Sivikitsumik, kisianni puigunaatsumik Anne Mette Gangsøy NAPA-mi pisortaareersoq maanna ungasinngitsumi inuulluaqqusussanngorparput. Anne Mettep uatsinnik sullissisimanera pillugu qujamasulluta taamaaliussaagut. Anne Mette Gangsøy NAPA-mi pisortatut Nunani Avannarlerni tamani issittormiut isiginnittariaasiannik qasusuilluni siuarsaasimavoq. Peqatigitillugu NAPA-p Kalaallit Nunaata sinnerani ilisimaneqarnerulernissaa sulissutigisimavaa. Kisianni Anne Mette kinaana? – Aap, kinaavunga? Sorpassuarnik

Atuarnerugit »
Qinnuteqarnissamut piffissarititaasup tullia tassaavoq januarip 15-at

NAPAp Kulturimut Tapiisarfia ukioq 2023-mi aningaasaliissutissatut immikkoortitarisimasai nungupput. Taamaalilluni aamma qinnuteqarneq, decembarip 15-iat nallertinnagu qinnuteqarfiusussaagaluartoq taamaatinneqarpoq.  Kulturimut Tapiisarfimmut soqutiginnittoqarsimaqaaq. Inuit amerlasuut NAPA atorluarnikuuaat, tamannalu pillugu qinnuteqartorpassuarnut tamanut qujarusuppugut.  2024-mi aningaasanik agguaasseqqinnissatsinnut qilanaarpugut, qinnuteqarnissamut piffissarititaasoq tullia pissaaq januaarip 15-ianni.  2024-mi 3.000.000 koruuninik Kulturimut Tapiisarfik aningaasaliissutissanik agguagassaqassaaq. 

Atuarnerugit »
Kommunikationsmedarbejder, Bula Larsen
Attaveqaqatigiinnermi suleqataasoq ingerlariaqqilersoq

Bula Larsen NAPA-p allaffianit ilisarisimaneqarluarpoq. Tassami ukiuni 2000-mit 2004-mut NAPA-meereersimavoq. NAPA-mut uterusulluni eqqarsaatigisarsimallugu 2019-imi inuttassarsiuutaq takugamiuk qinnutigaa atorfininnissaminillu neqeroorfigitilluni. Taanna nangaassuteqarani akueraa. Maannalu Bulap inuulluaqqunissaanut piffissanngungajalerpoq, tassami Danmarkimut ungasinngitsumi nuulermat. Bula Kulusumi Kitaamiunik angajoqqaaqarluni inunngorsimavoq, Ilisimatusarfimmillu Oqaasilerineq, Atuakkialerineq Tusagassiutilerinerlu Bacheloriuffigalugit. Bula sumiuunerluni aperineqaraangami akisarpoq kalaalliuni.

Atuarnerugit »
NAPA eqqumiitsuliornermut kultoorimullu suliniutinik 520.000 koruuninik aningaasaliivoq

NAPA-p, Nunani Avannarlerni Piorsarsimassutsikkut Attaveqaatip siulersuisui februaarimi aalajangerput suliniutit tallimat immikkuullarittut aningaasaliiffiginiarlugit. NAPA-p Kulturimut Tapiisarfia eqqumiitsuliornermi kulturikkullu suliniutit arlallit meeqqanut inuusuttunullu, piujuartitsinermut aamma issittormiut sammiviliiffiat tunngassuteqartut aningaasatigut annertuumik tapiiffigineqarput. Qinnuteqaatinik tunniunnissamut piffissaliussaq 1. februar 2024 qaangiutinngitsoq NAPA qinnuteqaatinik pitsaasunik amerlasuniik tigusivoq, tamanna nunatsinni nunanilu avannarlerni

Atuarnerugit »