Aqqaluk Lyngep NAPA ullaakkorsioqatigalugu peqataaffigigaa
Kalaallit Nunaat nunarsuarlu sammineqqarput, kalaallip politikeriusimasup atuakkiortullu Aqqalyk Lyngep NAPA ullaakkorsioqatigalugu peqataaffigimmagu
Tallimanngornerit nalinginnaasut ilaanni Nuummi aputip aattorfiani inummik ataqqinartumit NAPA-mi ullaakkorsioqatigineqarpugut.
Qaammatini tallimanngornerni siullerni NAPA ullaakkorsioqatigalugu ingerlanneqartarpoq, kulturilerisup inuup saqqummiiffigisartagaanik. Aprilimi Aqqaluk Lynge nunani tamalaani “Kalaallit Nunaat aamma Inuit Issittormiut Siunnersuisoqatigiiffianni / Circumpolar Councilimi (ICC-)mi nunarsuarmilu Naalagaaffiit Peqatigiit ataanni suliaqarnerminit misilittakkani” oqaluttuarai.
Aqqaluk Lynge atuakkiortuuvoq, ukiorpassuarnilu Inuit Issittormiut Siunnersuisoqatigiiffianni (ICC)-imi siuttuullunilu Naalagaaffiit Peqatigiivisa Nunat Inoqqaavi pillugit ataatsimiititaliaani siulittaasup tullerisimavaa (2002-2004). Aqqaluk Lynge partiip Inuit Ataqatigiinnik pilersitseqataasimavoq, aamma ukiorpassuarni Inatsisartuni ilaasortaasimallunilu Naalakkersuisuusimavoq (1983-95, 2002-05).
Saqqummiinermini ilaatigut oqaluttuarpoq nunani avannarlerni suleqatigiinneq Inuit Issittormiut Siunnersuisoqatigiivisa (ICC-p) pilersinnerannut aamma nunap inooqaavisa pisinnaatitaaffii pillugit suliaqarnermut isumassarsiorfiusimasoq, aamma Arktisk Råd pillugu eqqartuillluni.
Aqqaluk Lyngep nunatsinni avatangiisit, aatsitassat aamma Kalaallit Nunaata nunataanut piginnittussaatitaaneq pillugit isummani eqqartuiffigai, aamma nunani avannarlermiunik siunissami suleqateqaannarnissaq qanoq pingaaruteqartigisoq erseqqissarlugu.
Nunarput namminersuleraluarpat qanoq kinguneqassanersoq oqaluttuaraa, aamma nammineqsiunissami naalagaaffeqatigiinnerup iluani nunatta namminersortup, Savalimmiut namminersortut Danmarkillu namminersortup naligiillutik suleqatigiinnissaat kaammattuutigaa. Taamaattoqarnissaa piumaneruaa, tassamigooq Danmarkimit naalagaaffeqatigiinnermit anigaluarutta taava nunarput tiguassalluta USA piareeqqassaaq USA-mut atalersilluta. Tassami USAP-p nunat pissaanilissuit allat nunatsinniinnissaat akueriumanngilluinnartussaavaa, soorlu Kina.
Aqqaluk Lyngep aamma atuakkiortarnini aamma nammineq inuunerminik atuakkiortoqartoq oqaluttuarai. Saqqummeereermat soqutigineqaqimmat apersorneqarpoq oqallittoqarlunilu.
NAPA ullaakkorsioqatigalugu tulliani tallimanngornerni 7. maj aamma 4. juni nal. 8.30 – 10 ingerlanneqassapput Katuami Ikinngutit inaanni. NAPA-p facebookikkut quppernerani suaarutigineqarumaarput.
Siusinnerusukkut pulaartorisimavagut ilaatigut Vivi Vold, Inge Olsvig Brandt, Zika (Ida Kleist), Seqininnguaq Qitura L. Poulsen, Gudrun Hasle aamma Juaaka Lyberth.
Nutaarsiassat allat

Suialaa Arts Festival 2025-mut kingumut qiviarneq
Suialaa Arts Festival 2025 Nuummi ulluni 23.–26. oktober ingerlanneqarpoq. Festivali tassaavoq Kalaallit Nunaanni kulturilerinermik festivalit annersaat, taanna ukioq allortarlugu ingerlanneqartarpoq. NAPA festivalimik tanngassimaarluni piginneqataavoq Kommuneqarfik Sermersooq peqatigalugu. Ukioq manna festivalip Nuuk tamaat siaruarterfigisimavaa tusarnaartitsisoqarluni, qitinnermik isiginnaartitsisoqarluni, saqqummersitsisoqarluni, atuakkialerinermik aaqqissuisoqarluni, isumasiortoqarluni, workshoppertitsisoqarluni aamma eqqumiitsuliortunut isiginnaarianullu ataatsimut

Maanna Issittumi Suleqatigiinnermut Tapiissuteqartarfimmut qinnuteqartoqarsinnaalerpoq
1. december Nunani Avannarlerni Ministerit Siunnersuisoqatigiivisa issittunut aningaasaateqarfia ammarpoq. Ulloq 13. januar NAPA Issittumi Suleqatigiinnermut Tapiissuteqartarfik pillugu webinarertitsissaaq. Issittumi Suleqatigiinnermut Tapiissuteqartarfimmut ukiumut qinnuteqarnissaq maanna ammarpoq. Qinnuteqartussat nutaat qinnuteqareersimasullu aningaasaliiffigineqarnissamut maanna nittartakkatsigut qinnuteqarsinnaalereerput. Qinnuteqarnissamut piffissaliussaavoq ulloq 15. februar 2023. Aamma ullorsiutinni ulloq 13. januar nal. 10.00

NAPA, Nunani Avannarlerni Piorsarsimassutsikkut Attaveqaat siunnersortissarsiorpoq
Nunani avannarlermiut arlalinnik kulturillit issittumi ataatsimoorfianni sulerusuppit? Uagut Nunani Avannarliit Ministeriisa Siunnersooqatigiivisa ataanni nunat avannarlermiutut suliffeqarfeeraavugut sulerusussuseqarluartunik sulisulik, suleqatitaarusuppugullu! Uagut pingaarnerpaatut suliassaraarput Issittormiut isiginnittariaasiannik takunnissitsisinnaalernissaq, tamassumalu akuersaarneqarnissaa – amerlasoorpassuartigullu taamaaliortarpugut. Illit pingaarnerpaatut suliassaraat Kulturimut tapiisarfitsinnut qinnuteqartartut siunnersortarnissaat aamma taassuminnga kiisalu nunat avannarlermiunut tapiissuteqartarfiit programmit allat

Nunat Avannarliit Siunnersuisoqatigiit 74-issaa ataatsimiigiartut
Novembarip aallaqqaataaniit sisamaata tungaanut Helsinki, Finlandimi ataatsimiisitsisoqassaaq, tassanilu Doris J. Jensen aamma Mariane Paviassen peqataassapput. Ataatsimiisitsisoqarnermullu atatillugu Nunat Avannarliit Siunnersuisoqartigiivisa nersornaasittagaat novembarip aallaqqaataani aamma pissapput. Sessioni, nunat avannarlerni politikkikkut oqallitsitsineq annerpaaq, Helsinkimi, Finlandimi novembarip aallaqqaataaniit sisamaata tungaanut ingerlanneqassaaq. Nunat Avannarliit Siunnersuisoqatigiivisa ilaasortai 87-it, nunani avannarlerni