
Aqqaluk Lyngep NAPA ullaakkorsioqatigalugu peqataaffigigaa
Kalaallit Nunaat nunarsuarlu sammineqqarput, kalaallip politikeriusimasup atuakkiortullu Aqqalyk Lyngep NAPA ullaakkorsioqatigalugu peqataaffigimmagu
Tallimanngornerit nalinginnaasut ilaanni Nuummi aputip aattorfiani inummik ataqqinartumit NAPA-mi ullaakkorsioqatigineqarpugut.
Qaammatini tallimanngornerni siullerni NAPA ullaakkorsioqatigalugu ingerlanneqartarpoq, kulturilerisup inuup saqqummiiffigisartagaanik. Aprilimi Aqqaluk Lynge nunani tamalaani “Kalaallit Nunaat aamma Inuit Issittormiut Siunnersuisoqatigiiffianni / Circumpolar Councilimi (ICC-)mi nunarsuarmilu Naalagaaffiit Peqatigiit ataanni suliaqarnerminit misilittakkani” oqaluttuarai.
Aqqaluk Lynge atuakkiortuuvoq, ukiorpassuarnilu Inuit Issittormiut Siunnersuisoqatigiiffianni (ICC)-imi siuttuullunilu Naalagaaffiit Peqatigiivisa Nunat Inoqqaavi pillugit ataatsimiititaliaani siulittaasup tullerisimavaa (2002-2004). Aqqaluk Lynge partiip Inuit Ataqatigiinnik pilersitseqataasimavoq, aamma ukiorpassuarni Inatsisartuni ilaasortaasimallunilu Naalakkersuisuusimavoq (1983-95, 2002-05).
Saqqummiinermini ilaatigut oqaluttuarpoq nunani avannarlerni suleqatigiinneq Inuit Issittormiut Siunnersuisoqatigiivisa (ICC-p) pilersinnerannut aamma nunap inooqaavisa pisinnaatitaaffii pillugit suliaqarnermut isumassarsiorfiusimasoq, aamma Arktisk Råd pillugu eqqartuillluni.
Aqqaluk Lyngep nunatsinni avatangiisit, aatsitassat aamma Kalaallit Nunaata nunataanut piginnittussaatitaaneq pillugit isummani eqqartuiffigai, aamma nunani avannarlermiunik siunissami suleqateqaannarnissaq qanoq pingaaruteqartigisoq erseqqissarlugu.
Nunarput namminersuleraluarpat qanoq kinguneqassanersoq oqaluttuaraa, aamma nammineqsiunissami naalagaaffeqatigiinnerup iluani nunatta namminersortup, Savalimmiut namminersortut Danmarkillu namminersortup naligiillutik suleqatigiinnissaat kaammattuutigaa. Taamaattoqarnissaa piumaneruaa, tassamigooq Danmarkimit naalagaaffeqatigiinnermit anigaluarutta taava nunarput tiguassalluta USA piareeqqassaaq USA-mut atalersilluta. Tassami USAP-p nunat pissaanilissuit allat nunatsinniinnissaat akueriumanngilluinnartussaavaa, soorlu Kina.
Aqqaluk Lyngep aamma atuakkiortarnini aamma nammineq inuunerminik atuakkiortoqartoq oqaluttuarai. Saqqummeereermat soqutigineqaqimmat apersorneqarpoq oqallittoqarlunilu.
NAPA ullaakkorsioqatigalugu tulliani tallimanngornerni 7. maj aamma 4. juni nal. 8.30 – 10 ingerlanneqassapput Katuami Ikinngutit inaanni. NAPA-p facebookikkut quppernerani suaarutigineqarumaarput.
Siusinnerusukkut pulaartorisimavagut ilaatigut Vivi Vold, Inge Olsvig Brandt, Zika (Ida Kleist), Seqininnguaq Qitura L. Poulsen, Gudrun Hasle aamma Juaaka Lyberth.
Nutaarsiassat allat

Issittormiut sapaatip akunnerat Nunallu Avannarlermiut ulluat
Ullut 21. – 26. marts 2022 arlalinnik sammisassaqartitsiffiullutillu nalliuttorsiorfiupput. Siullermik Kulturip Illorsuata Katuap Katuarpalaaq, qilaatersornermik festival ingerlappaa. Aappassaanik ulloq 23. marts Nunat Avannarlermiut ullorivaat + Nunallu Avannarlermioqatigiit ukiumik ataasinngortorsiuffigalugu! Nalliuttorsiorneq nuannersoq! Sapaatip akunneranik ataatsimik sivisussusilimmik Inuit qilaatersortarnerat pillugu ataqqinninnermik aaqqissuissagaanni, taava pikkunartukullammik aallarnertariaqarpoq! Katuarpalaaq taama

NAPA pisortartaarpoq – Nina pisortatut atorfia Sørenimut ingerlatikkaa
Søren Würtz 2023-imiit NAPA-mi pisortanngulerpoq. Nina NAPA-mi sulilluarsimanera qujassutigaarput. Søren Würtz ukiortaami pisortanngoruni suliassat pisortaagallartumit Nina Paninnguaq S. Kristiansen-mit ingerlateqqinneqassapput. Naak Nina Paninnguaq S. KristiansenNAPA-mi uninniarnini nalunaarutiginikuugaluarlugu, pisortanngortussaq aallartilluarnissaanut ilinniartilluarnissaanullu piffisaqarluarumaarpoq. Nina namminersortutut sulileqqinniarluni aalajangiinikuuvoq. – Namminersortutut sulileqqinnissannut qamannga ilunnit aallutarileqqissallugu misigaara. NAPA-miinnera assut nuannarinikooqaara, tulluusimaarutigaaralu

Inuusuttut piginnaanillit ilippanaatitik pituussaarpaat, Kalaallit Nunaanni nutaalianik isumassarsiaqarlutik
Inuusuttut 200-t sapaatip akunnerani Nuummi katersuussimapput Issittuni unammillernartut misigisartakkagut nutaalianik aaqqiissutissarsiorniarlugit. Qassutit immap naqqaniittut suli aalisartut, qaqeqqinneqarnerlu ajortut. Sumiiffinni ilinniarfissanik amigaateqarneq. Illoqarfiit nunaqarfiillu imminnut ungasissut. Tassaapput Kalaallit Nunaanni unammilligassatta ilaat. Unammilligassat, inuusuttut 200-t issittormiut nunanilu avannarlermiut nutaalianik aaqqiissutissarsiorlugit suliaqarfigisimavaat. Nunarsuarmi aningaasarsiutaanngitsumik suliniaqatigiiffiup, Unleaship, Nuummi ulluni

The Lost Norsemen
The Lost Norsemen: Qallunaatsiaat naapikkit – nunatsinni vikingit. Kalaallit Nunaata pinngortitaani kusanaqisumi vikingit tumaat illukuilu misigisassarsiorfigikkit. Norse Theme Parksip Trida Mediallu suleqatigiillutik saqqummersitsinerminni nunatsinni pinngortitami angalaartissavaatsit, tassani vikingit qanoq najugaqarsimanersut inuusimanersullu misigisaqarfigisinnaavatit, saqqummersitsinermilu oqaluttuat piviusullu akulerunneqassapput. Itsaq ullumikkullu piffissaq ataatsikkut misigisaqarfigikkit. Nunami ingerlaarnermi naleqqat ukiunik tuusintilikkaanik