
Aqqaluk Lyngep NAPA ullaakkorsioqatigalugu peqataaffigigaa
Kalaallit Nunaat nunarsuarlu sammineqqarput, kalaallip politikeriusimasup atuakkiortullu Aqqalyk Lyngep NAPA ullaakkorsioqatigalugu peqataaffigimmagu
Tallimanngornerit nalinginnaasut ilaanni Nuummi aputip aattorfiani inummik ataqqinartumit NAPA-mi ullaakkorsioqatigineqarpugut.
Qaammatini tallimanngornerni siullerni NAPA ullaakkorsioqatigalugu ingerlanneqartarpoq, kulturilerisup inuup saqqummiiffigisartagaanik. Aprilimi Aqqaluk Lynge nunani tamalaani “Kalaallit Nunaat aamma Inuit Issittormiut Siunnersuisoqatigiiffianni / Circumpolar Councilimi (ICC-)mi nunarsuarmilu Naalagaaffiit Peqatigiit ataanni suliaqarnerminit misilittakkani” oqaluttuarai.
Aqqaluk Lynge atuakkiortuuvoq, ukiorpassuarnilu Inuit Issittormiut Siunnersuisoqatigiiffianni (ICC)-imi siuttuullunilu Naalagaaffiit Peqatigiivisa Nunat Inoqqaavi pillugit ataatsimiititaliaani siulittaasup tullerisimavaa (2002-2004). Aqqaluk Lynge partiip Inuit Ataqatigiinnik pilersitseqataasimavoq, aamma ukiorpassuarni Inatsisartuni ilaasortaasimallunilu Naalakkersuisuusimavoq (1983-95, 2002-05).
Saqqummiinermini ilaatigut oqaluttuarpoq nunani avannarlerni suleqatigiinneq Inuit Issittormiut Siunnersuisoqatigiivisa (ICC-p) pilersinnerannut aamma nunap inooqaavisa pisinnaatitaaffii pillugit suliaqarnermut isumassarsiorfiusimasoq, aamma Arktisk Råd pillugu eqqartuillluni.
Aqqaluk Lyngep nunatsinni avatangiisit, aatsitassat aamma Kalaallit Nunaata nunataanut piginnittussaatitaaneq pillugit isummani eqqartuiffigai, aamma nunani avannarlermiunik siunissami suleqateqaannarnissaq qanoq pingaaruteqartigisoq erseqqissarlugu.
Nunarput namminersuleraluarpat qanoq kinguneqassanersoq oqaluttuaraa, aamma nammineqsiunissami naalagaaffeqatigiinnerup iluani nunatta namminersortup, Savalimmiut namminersortut Danmarkillu namminersortup naligiillutik suleqatigiinnissaat kaammattuutigaa. Taamaattoqarnissaa piumaneruaa, tassamigooq Danmarkimit naalagaaffeqatigiinnermit anigaluarutta taava nunarput tiguassalluta USA piareeqqassaaq USA-mut atalersilluta. Tassami USAP-p nunat pissaanilissuit allat nunatsinniinnissaat akueriumanngilluinnartussaavaa, soorlu Kina.
Aqqaluk Lyngep aamma atuakkiortarnini aamma nammineq inuunerminik atuakkiortoqartoq oqaluttuarai. Saqqummeereermat soqutigineqaqimmat apersorneqarpoq oqallittoqarlunilu.
NAPA ullaakkorsioqatigalugu tulliani tallimanngornerni 7. maj aamma 4. juni nal. 8.30 – 10 ingerlanneqassapput Katuami Ikinngutit inaanni. NAPA-p facebookikkut quppernerani suaarutigineqarumaarput.
Siusinnerusukkut pulaartorisimavagut ilaatigut Vivi Vold, Inge Olsvig Brandt, Zika (Ida Kleist), Seqininnguaq Qitura L. Poulsen, Gudrun Hasle aamma Juaaka Lyberth.
Nutaarsiassat allat

Isiginnaartitsissut Tarnima Nammatai maanna Kalaallit Nunaanni angalaarpoq
Assimi takuneqarsinnaapput Naleraq Eugenius, Nukakkuluk Kreutzmann, Rasmus Lyberth, Hans Ole Amossen, Karina Møller aamma Klaus Geisler. Upernaaq 2021 Teaterip freezeProductions isiginnaartitsissut Tarnima Nammatai suliaraa, ukuninnga taperneqarluni Isumaginninnermut Aqutsisoqarfik, Statens Kunstfond, NAPA-p kulturimut tapiisarfia, Katuaq Kulturip Illorsua, Århus Kommune, Nunafonden aamma Nuummi Najukkami Ataatsimiititaq. Isiginnaartitsissut Kujataani

ILISARNAAMMIK UNAMMISITSINEQ
Suliniummut uunga ilisarnaat: SULINIUT MII ILISARNAAMIK UNAMMISITSINEQ – 5.000 DKK-inik eqquerusuppit? Taava atuaannarit! NAPA-p suliniutaanut SULINIUT MII (meeqqat inuusuttullu ilaapput) atatillugu uummaarissumik inuusuppaluttumillu ilisarnaateqartariaqarpugut. Suliniut pillugu NAPA-p kalaallit atuarfinni atuartut meeqqat inuusuttullu nunani avannarlerni suleqatigiinnermi periarfissaat pillugit oqaluttuuttarpai. Meeqqat qanoq ilillutik nunani avannarlerni nunani allani

Allatta!-mik ajugaasimasoq Nunani Avannarlerni Siunnersuisoqatigiit 2021-mi atuakkiortunut nersornaasiuttagaannik nersornaasigaavoq
Nunani Avannarlerni Siunnersuisoqatigiit atuakkiortunut nersornaasiuttagaat siullermeertumik atuakkiortumut kalaallimut tunniunneqarpoq, novemberip aappaani Niviaq Korneliussen nersornaasiinermut ajugaammat. Isiginnaartitsisarfik Københavnimiittoq nipaaruteqqammilerpoq. Tina Dickow Helgi Jónsson, Vocal Linelu peqatigalugit ”Hjertestorm” appisimaareerlugu scenemit ingerlaqqammerpoq. Scenip saneraaninngaanniit Naalakkersuisut siulittaasuat Múte Bourup Egede Lagmandilu Bárður á Steig Nielsen, sassarput pissanganersuaqalerporlu. Savalimmiormioq kalaalerluunniit

Suliniutit Issittumi suleqatigiinnermut tungasut manna tikillugu 17-nit aningaasaliiffigineqartut
Ukioq manna Issuttumi Suleqatigiinnermut Tapiissuteqarfik, NAPAp aamma Ilisimatusarfiup ingerlataa, suliniutit 17-it tapiisuteqarfigai, katillugu 7 millionit koruuninik aningasaliivoq. Issittumi Suleqatigiinnermut Tapiissuteqartarfiup inuit ataasiakkaat, kattuffiit aamma Issittumi piujuartitsinermik ineriartortitsinermut iluaqutaasussanik suliniutillit tapiiffigisarpai. Issittumi nunat avannarlerninngaanniit suleqataasut suliniutiminnut aningaasaliiffigineqarnissamut piumasaqaatit issittumut iluaqutaasinnaasut ukuninnga sammisaqartut tapiiffigisarpai: · Nunarsuaq /