Kalaallit Atuakkiortut

Oqaatsit ikittuinnarnit atorneqarneqartartut pingaaruteqangaartullu – Issittumi nunanilu avannarlerni inuiaat ikittunnguit oqaasii atorlugit atuakkiortut festivaliat

Oqaatsit kulturimik ingerlatitseqqiisinnaapput. Immitsinnut oqaluuserisartakkavut attaveqatigiinnermik pilersitsisarput, inuiaqatigiillu pillugit oqaluuserisartakkavut silarsuarmik isiginnittaatsinik nutaanik pilersitsisarput. Taamaattumik pingaaruteqarpoq ilitsoqqussaralugu oqaatsit attatiinnarnissaat, atussallugit ineriartortillugillu – minnerunngitsumik nunani avannarlerni issittumilu inuiaat ikittunnguit pillugit.

“Suliatta takutippaa silarsuarmi oqaatsit ikittuinarnit atorneqartartut paasilluarneqarnerulerlutillu ataqqineqaleriartortut. Taamaallaat Kalaallit Nunaat atuakkiortivullu sinnerlugit oqalussinnaavunga – takusinnaavarali silarsuarmi oqaatsit ikittuinnarnit atorneqartartut atuakkiortuunerannik soqutiginnilertoqartoq. Qarmarsuaq qaangerniarparput – eqqarsarpunga.”

Taama oqarpoq Kalaallit Atuakkiortut siulittaasuat Juaaka Lyberth Nuummi inuiaat ikittunnguit oqaasii pillugit isumasioqatigiinneranni.

Septembarimi Kalaallit Atuakkiortut Nuummi Hotel Hans Egedemi isumasioqatigiipput. Ataatsimeersuarneq peqatigiiffiup ataatsimeersuarneranik ingerlatsineruvoq, aammali oqaatsit inuiaat ikittuinnarnit atorneqartartut atuakkiortunut festivalimik pilersitsinissamik aallartitsivoq. Isumasioqatigiinneq, ”Arctic Nordic Small Languages Writers Festival”-imik taaguutilimmik, ilaatigut Kalaallit Nunaannit Savalimmiunillu atuakkiortut suleqatigalugit ingerlanneqarpoq.

Isumasioqatigiinnermi nunani avannarlerni oqaatsit ikittuinnarnit atorneqartartut attatiinnarnissaat aamma ineriartortinnissaat sammineqarpoq. Nunanit avannarlerneersunit issittumilu nunanit arlalinnit aallartitat peqataaffigisaannik workshoppertitsinerit isumasioqatigiinnerillu arlallit aqqutigalugit, KA nunani avannarlerni oqaatsit pillugit uummaarissumik naleqquttumillu suliaqarnissamut sinaakkutissiivoq.

Atuakkiornerup inuiaqatigiit kulturikkut kingornussaannut pingaaruteqarnera pissutigalugu oqaatsit kulturillu ineriartortinnissaannut pingaaruteqarpoq. Ilaatigut tamanna pissutigalugu atuakkiortut peqatigiiffiat nunani avannarlerni tamani peqatigiiffinnik suleqateqalersimavoq, ataatsimoorlunilu pilersaarutigineqarpoq siunissami atuakkiortut festivalertitsissasut oqaatsit ikittuinnarnit atorneqartartartut sammineqarlutik.

Allatta! inuusuttunut tusarliussivoq

Atuakkiortut pillugit isumasioqatigiinnermi aamma inuusuttut atuakkiortut NAPA-p inuusuttunut atuakkiortunut unammisitsinerani Allatta!-mi peqataasut saqqummiussaqarput.

Gertrud-Marie “Kiitu” Kreutzmann aamma Nialiannguaq Simigaq Allatta!-mi misigisatik oqaluttuaraat, nunanilu avannarlerni atuakkiornermut inuusuttut isiginnittaasiat oqaluttuaralugu.

”Ataatsimeersuarnermi peqataaneq misigisaq nuannerluinnarpoq, atuakkiortut silarsuaannut paasisaqarnerunissannut periarfissaqalerama, aamma attaveqaqatigiinnermik pilersitsinissamut periarfissaqarlunga. Uannut pingaaruteqarnerpaasimagunarpoq inuit nutaat naapillugit attaveqaqatigiinnermik pilersitsinissaq. Aamma nammineq saqqummersitsiniaraanni saqqummersitsinermut periutsit pillugit ilisimasaqarnerulerneq”, Gertrud-Marie oqarpoq.

NAPA-mi nunani avannarlerni oqaatsit siuarsarneqarnissaat nunallu avannarliit suleqatigiinnissaat pingaartippavut. Taamaattumik nuannaarutigaarput atuakkiortut peqatigiiffiata isumasioqatigiissitsinerani inuusuttullu Allatta!-mi suliniummi peqataasut tapersersuisinnaagatta.

Oqaatsit ikittuinnarnit atorneqarneqartartut pillugit

Oqaatsit ikittuinnarnit atorneqartartut inunnit 500.000-init ikinnerusunit atorneqartarput. Kalaallisut, Kalaallit Nunaanni aamma Canadami Alaskamilu issittumi inuit akornanni oqaaserineqartut, savalimmiormiut aamma samit oqaasii inunnit ikinnerujussuanit atorneqartarput, agguaqatigiissillugu inuit 50-55.000-it missaanniillutik. Assersuutigalugu Kalaallit Nunaanni inuit 56.000-it najugaqarput, ataatsimullu isigalugu inuit 50-53.000-it Kalaallisut oqaluttarput.

Allatta! pillugu paasissutissat

Allatta!-mut peqataasut arfinillit Kalaallit Nunaanni assigiinngitsuneersuupput. Atuakkiortut tassaapput:

Gertrud-Marie ”Kiitu” Kreutzmann, Nialiannguaq Simigaq, Pilunnguaq Karlsen Kristensen, Nivi Mathiesen, Pipaluk Nathansen aamma Ea Hoffmeyer.

Allatta!-mut inuusuttut allakkusussusaannik patajaallisaanissaq siunertaavoq. Atuakkiorneq qanoq nammineq misiginerluni oqaasertaliineruvoq pikkunartoq aamma kulturimik paasisimasaqarnerulluni, piginnaasallillu taakku tapersersorneratigut atuartartut aamma inuusuttut immikkuullarissumik isiginneriaasiisa akornanni itinerusumik attavileeqataarusuppugut.

Allatta! sisamassaanik naammassineqarpoq. Taamaattumillu saqqummersitsineq taaguusersimavarput Allatta! 4.0.

Allatta! Kalaallit Nunaanni inuusuttut atuakkiornermik piginnaasallit siuarsaaviginissaannut pingaaruteqarsimavoq. Siusinnerusukkut peqataasimasut tupinnaannartumik angusaqartarsimapput, soorlu atuakkiortoq Niviaq Korneliussen tamanna aqqutigalugu atuakkiortunngorsimasoq. Maannakkut Allatta!-mi saqqummersumi “oqaluttuat ersinartut” sammineqarsimapput, inuusuttut eqqumiitsut pissanganartullu sammisimammatigit.

Inuusuttut namminneq oqaatsit sorliit atorlugit allakkusunnerlutik qinersimavaat. Oqaluttualiani arfiniliusunit tallimat kalaallisut allagaasimapput, taakkulu atuartartunut amerlanerusunut anngunnissaat eqqarsaatigalugu aamma qallunaatut tuluttullu nutserneqarsimallutik. Katersat aamma assiliartaqassapput, inuusuttup ilusilersuisartup Nicholas Rosing Petersenip suliaanik.

NAPA aamma Kalaallit Atuakkiortut Allatta!-mik piginnittuupput.

Ingerlateqqiguk

Nutaarsiassat takunngitsoorpigit?
NAPA-p allaffia aasaanerani

NAPA-p allaffia aasaanerani NAPA-p allaffia aasaanerani 28. juni – 9. julimi matoqqavoq, piffissami tassani napa@napa.gl-imut mailertoqarsinnaavoq akineqarumaarpullu. 12. juli – 2. august NAPA aasaanerani sulinngiffeqarnermi matoqassaaq. NAPA-p aasarsiorluarnissassinik kissaappaasi. D Share on facebook Share on linkedin f

Atuarnerugit »
Eqqumiitsuliornermut kulturimullu suliniutinut annertuunut NAPAmut qinnuteqarfissaq qanilliartorpoq

1. septembari tassaavoq NAPAp Kulturimut Tapiisarfianut 100.000 aamma 200.000 kr.-it akornanni qinnuteqarfissaq kingulleq. Eqqumiitsuliornikkut kulturikkulluunniit nunatsinni attuumassuteqartumik aammalu Nunani Avannarlerni suleqatigisanik suleqateqaruit, qinnuteqaatit nassinnissaa qanilliartorpoq. Septembarip aallaqqaataa tassaavoq NAPA-p Kulturimut Tapiisarfianut qinnuteqaatit nassiunnissaanut periarfissaq kingulleq. NAPA-p kulturimut tapiisarfiata Nunani Avannarlerni tamaneersut inuit ataasiakkaat, suliniaqatigiiffiit aamma

Atuarnerugit »
Nunatta Atuagaateqarfiata NAPA-llu atuakkiortut atuakkiaat pillugit oqaloqatigiitsissavaat

Atuakkiortut Niviaq Korneliussen aamma Islandimeersoq Auður Ava Ólafsdóttir atuakkiaminni sammisarisaat imminortarneq Nunatta Atuagaateqarfiata NAPAllu oqaluuseritilerpaat Marlunngorneq 27. oktober nal. 19.00, Nunatta Atuagaateqarfia Unnuk marlunnik immikkoortortaqassaaq. Immikkoortoq siulleq 19:00-imiit 20:00-ip tungaanut ingerlassaaq, tassanilu Niviaq Auðurilu oqaloqatigiissallutik. Immikkoortoq siulleq tuluttut ingerlanneqassaaq.  Denne del vil foregå på engelsk. Oqaloqatigiinneq Andrea Christiansen

Atuarnerugit »
Inuummarilluni uteqqinneq

Nina Paninnguaq Skydsbjerg Kristiansen erninerminut atatillugu sulinngiffeqareerluni maanna NAPA-mut uteqqippoq. Nina august 2021-mi siunnersortitut sulilerpoq. Maanna uteqqikkami pissutsit allanngorsimapput. Nina maana pisortap tullersortaatut atorfinitsinneqarsimavoq – aamma pisortap sinniisuatut 1. august 2022-mi atorfeqalissalluni! Nina Paninnguaq Sisimiuni inunngorsimavoq, kisianni Nuummi peroriartorsimalluni. Isiginnaartitsisunngornissani sivisunerpaamik sinnattorisimavaa – kisianni 2004-mi

Atuarnerugit »