Kalaallit Atuakkiortut

Oqaatsit ikittuinnarnit atorneqarneqartartut pingaaruteqangaartullu – Issittumi nunanilu avannarlerni inuiaat ikittunnguit oqaasii atorlugit atuakkiortut festivaliat

Oqaatsit kulturimik ingerlatitseqqiisinnaapput. Immitsinnut oqaluuserisartakkavut attaveqatigiinnermik pilersitsisarput, inuiaqatigiillu pillugit oqaluuserisartakkavut silarsuarmik isiginnittaatsinik nutaanik pilersitsisarput. Taamaattumik pingaaruteqarpoq ilitsoqqussaralugu oqaatsit attatiinnarnissaat, atussallugit ineriartortillugillu – minnerunngitsumik nunani avannarlerni issittumilu inuiaat ikittunnguit pillugit.

“Suliatta takutippaa silarsuarmi oqaatsit ikittuinarnit atorneqartartut paasilluarneqarnerulerlutillu ataqqineqaleriartortut. Taamaallaat Kalaallit Nunaat atuakkiortivullu sinnerlugit oqalussinnaavunga – takusinnaavarali silarsuarmi oqaatsit ikittuinnarnit atorneqartartut atuakkiortuunerannik soqutiginnilertoqartoq. Qarmarsuaq qaangerniarparput – eqqarsarpunga.”

Taama oqarpoq Kalaallit Atuakkiortut siulittaasuat Juaaka Lyberth Nuummi inuiaat ikittunnguit oqaasii pillugit isumasioqatigiinneranni.

Septembarimi Kalaallit Atuakkiortut Nuummi Hotel Hans Egedemi isumasioqatigiipput. Ataatsimeersuarneq peqatigiiffiup ataatsimeersuarneranik ingerlatsineruvoq, aammali oqaatsit inuiaat ikittuinnarnit atorneqartartut atuakkiortunut festivalimik pilersitsinissamik aallartitsivoq. Isumasioqatigiinneq, ”Arctic Nordic Small Languages Writers Festival”-imik taaguutilimmik, ilaatigut Kalaallit Nunaannit Savalimmiunillu atuakkiortut suleqatigalugit ingerlanneqarpoq.

Isumasioqatigiinnermi nunani avannarlerni oqaatsit ikittuinnarnit atorneqartartut attatiinnarnissaat aamma ineriartortinnissaat sammineqarpoq. Nunanit avannarlerneersunit issittumilu nunanit arlalinnit aallartitat peqataaffigisaannik workshoppertitsinerit isumasioqatigiinnerillu arlallit aqqutigalugit, KA nunani avannarlerni oqaatsit pillugit uummaarissumik naleqquttumillu suliaqarnissamut sinaakkutissiivoq.

Atuakkiornerup inuiaqatigiit kulturikkut kingornussaannut pingaaruteqarnera pissutigalugu oqaatsit kulturillu ineriartortinnissaannut pingaaruteqarpoq. Ilaatigut tamanna pissutigalugu atuakkiortut peqatigiiffiat nunani avannarlerni tamani peqatigiiffinnik suleqateqalersimavoq, ataatsimoorlunilu pilersaarutigineqarpoq siunissami atuakkiortut festivalertitsissasut oqaatsit ikittuinnarnit atorneqartartartut sammineqarlutik.

Allatta! inuusuttunut tusarliussivoq

Atuakkiortut pillugit isumasioqatigiinnermi aamma inuusuttut atuakkiortut NAPA-p inuusuttunut atuakkiortunut unammisitsinerani Allatta!-mi peqataasut saqqummiussaqarput.

Gertrud-Marie “Kiitu” Kreutzmann aamma Nialiannguaq Simigaq Allatta!-mi misigisatik oqaluttuaraat, nunanilu avannarlerni atuakkiornermut inuusuttut isiginnittaasiat oqaluttuaralugu.

”Ataatsimeersuarnermi peqataaneq misigisaq nuannerluinnarpoq, atuakkiortut silarsuaannut paasisaqarnerunissannut periarfissaqalerama, aamma attaveqaqatigiinnermik pilersitsinissamut periarfissaqarlunga. Uannut pingaaruteqarnerpaasimagunarpoq inuit nutaat naapillugit attaveqaqatigiinnermik pilersitsinissaq. Aamma nammineq saqqummersitsiniaraanni saqqummersitsinermut periutsit pillugit ilisimasaqarnerulerneq”, Gertrud-Marie oqarpoq.

NAPA-mi nunani avannarlerni oqaatsit siuarsarneqarnissaat nunallu avannarliit suleqatigiinnissaat pingaartippavut. Taamaattumik nuannaarutigaarput atuakkiortut peqatigiiffiata isumasioqatigiissitsinerani inuusuttullu Allatta!-mi suliniummi peqataasut tapersersuisinnaagatta.

Oqaatsit ikittuinnarnit atorneqarneqartartut pillugit

Oqaatsit ikittuinnarnit atorneqartartut inunnit 500.000-init ikinnerusunit atorneqartarput. Kalaallisut, Kalaallit Nunaanni aamma Canadami Alaskamilu issittumi inuit akornanni oqaaserineqartut, savalimmiormiut aamma samit oqaasii inunnit ikinnerujussuanit atorneqartarput, agguaqatigiissillugu inuit 50-55.000-it missaanniillutik. Assersuutigalugu Kalaallit Nunaanni inuit 56.000-it najugaqarput, ataatsimullu isigalugu inuit 50-53.000-it Kalaallisut oqaluttarput.

Allatta! pillugu paasissutissat

Allatta!-mut peqataasut arfinillit Kalaallit Nunaanni assigiinngitsuneersuupput. Atuakkiortut tassaapput:

Gertrud-Marie ”Kiitu” Kreutzmann, Nialiannguaq Simigaq, Pilunnguaq Karlsen Kristensen, Nivi Mathiesen, Pipaluk Nathansen aamma Ea Hoffmeyer.

Allatta!-mut inuusuttut allakkusussusaannik patajaallisaanissaq siunertaavoq. Atuakkiorneq qanoq nammineq misiginerluni oqaasertaliineruvoq pikkunartoq aamma kulturimik paasisimasaqarnerulluni, piginnaasallillu taakku tapersersorneratigut atuartartut aamma inuusuttut immikkuullarissumik isiginneriaasiisa akornanni itinerusumik attavileeqataarusuppugut.

Allatta! sisamassaanik naammassineqarpoq. Taamaattumillu saqqummersitsineq taaguusersimavarput Allatta! 4.0.

Allatta! Kalaallit Nunaanni inuusuttut atuakkiornermik piginnaasallit siuarsaaviginissaannut pingaaruteqarsimavoq. Siusinnerusukkut peqataasimasut tupinnaannartumik angusaqartarsimapput, soorlu atuakkiortoq Niviaq Korneliussen tamanna aqqutigalugu atuakkiortunngorsimasoq. Maannakkut Allatta!-mi saqqummersumi “oqaluttuat ersinartut” sammineqarsimapput, inuusuttut eqqumiitsut pissanganartullu sammisimammatigit.

Inuusuttut namminneq oqaatsit sorliit atorlugit allakkusunnerlutik qinersimavaat. Oqaluttualiani arfiniliusunit tallimat kalaallisut allagaasimapput, taakkulu atuartartunut amerlanerusunut anngunnissaat eqqarsaatigalugu aamma qallunaatut tuluttullu nutserneqarsimallutik. Katersat aamma assiliartaqassapput, inuusuttup ilusilersuisartup Nicholas Rosing Petersenip suliaanik.

NAPA aamma Kalaallit Atuakkiortut Allatta!-mik piginnittuupput.

Ingerlateqqiguk

Nutaarsiassat takunngitsoorpigit?
Johannes_Jansson_norden.org
Nordplus allaffissornikkut qullersaqarfiata Kalaallit Nunaanni siullerpaamik ataatsimiisitsinerannut NAPA aamma Namminersorlutik Oqartussat qaaqqusisuupput

Ulluni 12 – 15. juni Nordplus’ip allaffissornikkut qullersaqarfiata ilinniagaqarneq nuttarnerlu pillugit suleqatit attuumassutillit Kalaallit Nunaanni ataatsimeeqatigissavai. Nordplus, Nunani Avannarlerni Ministerit Siunnersuisoqatigiivisa ataanni suliniut, nunani avannarlerni nunanilu baltiskiusuni ilinniartitaaneq pillugu patajaallisaanermik ineriartortitsinermillu pingaarutilimmik inissisimavoq. Programmi ilinniartitaanermi suliniutinut assigiinngitsorpassuarnut aningaasaliisarpoq tapersersuisarlunilu, matumani ilinniagaqarnerup nalaani paasisassarsiorluni angalanerit, ilinniarnermut

Atuarnerugit »
Nunani Avannarlerni suleqateqarneq nipilersortartunut periarfissatsialaavoq

Nipilersoqatigiit Nuija NAPA-miit tapiiffigineqareerlutik immiussileruttorput. Nuijami nipilersortartoq Magnus Biilmann Trolle tamanna atatillugu nipilersoqatigiit pillugit oqaluttuarpoq nipilersortartunullu nutaanut siunnersuuteqarusuppoq. – NAPA piorsarsimassutsikkut aningaasaateqarfittut nunatsinni tapiiffiginissatsinnut periarfissatut uagutsinnut pitsaanerpaavoq, tassami NAPA-miit tapiiffigineqarnikkut ingerlariaqqissinnaagatta. Magnus Biilmann Trolle, Nuija-mi guitarertartoq erinarsortartorlu taama oqarpoq. NAPA 35.000 koruuninik Nuija tapiiffiginikuua, taamalillutik

Atuarnerugit »
Nunat Avannarliit Siunnersuisoqatigiit 74-issaa ataatsimiigiartut

Novembarip aallaqqaataaniit sisamaata tungaanut Helsinki, Finlandimi ataatsimiisitsisoqassaaq, tassanilu Doris J. Jensen aamma Mariane Paviassen peqataassapput. Ataatsimiisitsisoqarnermullu atatillugu Nunat Avannarliit Siunnersuisoqartigiivisa nersornaasittagaat novembarip aallaqqaataani aamma pissapput. Sessioni, nunat avannarlerni politikkikkut oqallitsitsineq annerpaaq, Helsinkimi, Finlandimi novembarip aallaqqaataaniit sisamaata tungaanut ingerlanneqassaaq. Nunat Avannarliit Siunnersuisoqatigiivisa ilaasortai 87-it, nunani avannarlerni

Atuarnerugit »
ILISARNAAMMIK UNAMMISITSINEQ

Suliniummut uunga ilisarnaat: SULINIUT MII  ILISARNAAMIK UNAMMISITSINEQ – 5.000 DKK-inik eqquerusuppit? Taava atuaannarit! NAPA-p suliniutaanut SULINIUT MII (meeqqat inuusuttullu ilaapput) atatillugu uummaarissumik inuusuppaluttumillu ilisarnaateqartariaqarpugut. Suliniut pillugu NAPA-p kalaallit atuarfinni atuartut meeqqat inuusuttullu nunani avannarlerni suleqatigiinnermi periarfissaat pillugit oqaluttuuttarpai. Meeqqat qanoq ilillutik nunani avannarlerni nunani allani

Atuarnerugit »