Nunani Avannarlerni kalaallisut oqaloqatigiinnerit: Politikki
Eqqumiitsuliortut atugaasa pitsanngorsaaviginissaat anguniarneqarpoq, kisianni suut tamarmik aningaasaliiffigineqarsinnaanngillat, taama oqarpoq kulturimut naalakkersuisoq, Peter P. Olsen. Oqaloqatigiinneq takuuk imaluunniit tusarnaaruk.
NAPA sapaatit akunnerini aggersuni Nunani Avannarlerni kalaallisut oqaloqatigiinnerit saqqummiukkumaarpaai.
Immikkoortumi uani kulturimut naalakkersuisoq Peter P. Olsen, Inuit Ataqatigiineersoq oqaloqatigissavarput.
Ilisarititsineq
Qineqqusaartoqartillugu kulturilerisut eqqumiitsuliortullu qanoq pingaaruteqartiginerat atugaasalu pitsanngorsaavigineqarnissaat qineqqusaarutigineqartuartarput.
Qinigaareernerulli kingorna angorusutat imaaliallaannarluni anguneqarsinnaanngitsut Kultureqarnermut Naalakkersuisoq Peter Olsen oqarpoq. Taamaattorli eqqumiitsuliortut atugaannik pitsanngorsaasoqassasoq anguniarneqarpoq, kikkulli tamaasa oorinik milluuinnarlugit tuniorarneqarsinnaanngitsut naalakkersuisoq oqarpoq.
Inuup apersorneqartup oqaloqatiginerata oqariartuutaasalu pingaarnerit eqikkarnerat aana. Peter P. Olsenimik oqaloqateqarneq ataani isiginnaarsinnaavat tusarnaarluguluunniit.
Peter P. Olsen:
– Ukiunik 30-nik matuma siorna sanilliussigaanni ullutsinni eqqumiitsuliornermut kulturilerinermullu pissutsit pitsaanerupput.
– Kalaallit Nunaanni Namminersorlutik Oqartussat ilisimatusarnermut periusissiamik nutaamik saqqummiissapput. Oqaloqatigiinnerup kingorna januar 2023-mi periusissiaq saqqummiunneqarpoq.
– Kalaallit Nunaanni Namminersorlutik Oqartussat aningaasaqarnermut inatsit aqqutigalugu Nunatta Isiginnaartitsisarfianut ukiumut tapiissut 8,9 millioner koruuninit 10 millioner koruuninut qaffassimavaat.
– Isiginnaartitsisarfiup pisortaata Susanne Andreasenip kissaatigaa Nunatta Isiginnaartitsisarfia ukiumut tapiiffigineqartarnera suli 4 millioner koruuninik qaffanneqassasoq. Peter P. Olsenip kissaat paasivaa kisianni nassuiaalluni aningaasanik amerlanernik nassaarniarneq ajornakusoortuusoq, ingammik maanna Covid-19-ip kingorna aamma Ukrainemi sorsunneq pissutigalugit.
– Peter P. Olsen isumaqarpoq Kalaallit Nunaanni atuakkialerineq qarasaasiakkut digitalimik atuinermut saakkiartussasoq, atuakkat e-atuakkatut saqqummersinneqartarnerat sapernannginnerummat akikinnerullunilu.
– Peter P. Olsenip inuit allat politikeriunngitsut kulturimut nersornaammik tigusisussanik inunnik toqqaasalernissaat kissaatigaa.
– Filmiliornermut institutissaq politikerinit pilersaarutigineqarpoq, aamma isumassarsiaq ineriartorteqqikkusuppaa kiisalu aningaasaqarnermut inatsimmi aningaasassaanik nassaarissukkusullugu.
– Pisortat eqqumiitsuliortunut kulturilerisunullu pitsaanerusunik pissutsinik atugaqalersitsisinnaasut Peter P. Olsenip nassuerutigaa.
Naalakkersuisut eqqumiitsuliornermut kulturimullu politikkiat
Eqqumiitsuliorneq kulturilu Kalaallit Nunaanni suliassaqarfiupput pingaarutillit, aamma tapersersorniarlugit siuarsaaviginiarlugillu Naalakkersuisut arlalinnik suliniuteqarniarput.
Naalakkersuisut eqqumiitsuliornermut kulturimullu aningaasaliinikkut pingaarnertut tapersersuisarput. Naalagaaffik / staten? Naalakkersuisut kulturilerisut kattuffiinut aaqqissuussinernullu, kiisalu eqqumiitsuliortunut ingerlataqartunullu ataasiakkaanut aningaasaliisarput. Aningaasat taakku sammisassarpassuarnut tapersersuinertut atorneqartarput, matumani eqqumiitsuliornernut saqqummersitsinernullu, kulturikkut kingornussat tammatsaaliornerannut aamma kulturilerinermi kattuffinnut taakkulu akornanni attaveqarnerit ineriartortinneqarnerannut.
Naalakkersuisut aamma kalaallit nunani tamalaani isiginnaartitsivinniittarnerat siuarsaaffigaat, kalaallit eqqumiitsuliornerannik kulturianillu nunat tamalaat aaqqissuussaanni festivalini aamma aaqqissuussani takutitsisarnikkut, kiisalu kalaallit eqqumiitsuliortut kulturilerisullu nunat tamalaat paarlaasseqatigiittarneranni suleqatigiittarnerannilu tapersersortarnerisigut.
Taakku suliniutit saniatigut naalakkersuisut aamma Inuit kulturianni ileqqutoqqat pigiinnarnissaat siuarsaaffiginissallu assut pingaartitaraat. Tamakkununnga ilaapput ileqqutoqqat atorlugit eqqumiitsulioriaatsit soorlu qiperuineq, qiperuineq aamma annoraaminernik eqqumiitsuliorneq, kiisalu inuit-oqaasiinik ileqquinillu siuarsaaneq. Naalakkersuisut aamma ileqqutoqqat naleqartitallu nutarterneqarnissaat tapersersorpaat, soorlu piniarneq aalisarnerlu, taakku Inuit-kulturianni pingaaruteqartorujussuullutik ilaapput.
Ilinniartitaanermut, kultureqarnermut, timersornermut ilageeqarnermullu Naalakkersuisutut Peter P. Olsen naalakkersuisut eqqumiitsuliornermik kultureqarnermullu politikkianik ataqatigiissaarinissamut ingerlatsinissamullu akisussaasuuvoq.
Tassani Peter P. Olsenip atuakkiortut, filmiliortartut aamma isiginnaartitsisartut ukiut ingerlanerini siusinnerusukkut oqaloqatigiissutigisarsimasaat pillugit ilaatigut akissuteqassaaq.
PAASISSUTISSAT
Nunani Avannarlerni kulturi pillugu kalaallisut oqaloqateqarnerit suliarineqarnerat suliniummut Nordic Talks’imut atatillugu Nordisk Kulturfondimit taperneqarput.
Kalaallit eqqumiitsuliortut silarsuaanni suleriaatsit pillugit nutaanik oqaloqatiginneriaatsinik ineriartortitsinissamullu isumassarsisitsinissamik isummersuinissaq siunertaavoq. Sumiiffimmi, nunami namminermi aamma nunani avannarlerni nutaamik ineriartortinneqartumik oqallinnermut sunniinissaq siunertaavoq – kisianni pingaarnerusumik Kalaallit Nunaannit issittormiut isiginnittariaasiannik eqqartuiffiuvoq. Eqqumiitsuliortut, kulturilerisut aamma kulturi pillugu politikerit eqqumiitsuliornermi atugassarititaasut aamma Kalaallit Nunaanni kulturi pillugu politikkimik oqallisiginnissapput.
Neriuutigineqarpoq nunat avannarliit allat aamma Kalaallit Nunaat peqatigalugu nutaanik oqaloqatiginneriaatsinut suleqatigeeriaatsinullu isumassarsitinneqassasut.
Oqaloqatigiinnerit uku Nuuk Nordisk Kulturfestival 2023-p ingerlanneqarnerani oqaloqatigiinnerit nanginneqarnissaannut tunngaviliissapput.
Nutaarsiassat takunngitsoorpigit?

Viktoria Joelsen Allatta! Inersimasunut ajugaasoq: Silarsuaq nutaaq alla iserfigilerpara
Atuakkiami “Qilaappali”-mi nukappiaraq 1930-kkunni Tunumi peroriartortoq oqaluttuarineqarpoq. Ukiut marluk matuma siorna NAPA-p allannermik unammisitsineq Allatta! sisamassaat aallarteqqippaa, siullermeersumillu inersimasunut unammisitsineq ingerlanneqarluni. 2023-mi decembarimi tunniussinissamut killigititaq sioqqullugu atuakkiat sisamat nassiunneqarsimapput. Atuakkianit nassiunneqartunit sisamaasunit Viktoria Joelsenip ataatami 1930-kkunni meeraanerani inuusuttuaraaneranilu Tunumi inuunera pillugu oqaluttualiaa naliliisunit tigulluarneqarpoq. Viktoria

Kalaallit inuusuttut marluk Nunat Avannarlermiut inuusuttaannik allanik naapitsisisut
Assimi takuneqarsinnaapput Karen Olsen-Lyberth, Sorlak, savalimmiormiu Sanna Nolsøe-Djurhuus aamma Nina Titussen, Sukorseq. Assiliisoq: Morten Rude Nunat Avannerlermiut tamat inuusuttaannit peqataaffigineqartumik Ungetræningimi ullut 1.-3. oktober 2021 ingerlanneqartumi kalaallit inuusuttut marluk Sorlammit Sukorsimillu peqataasimapput. Inuusuttut 50-it nunani avannarlerni arfineq pingasuneersut Københavnip eqqaani qeqertami ungdomsøenimiissimapput, nunat akornanni suliniutinik

NAPA Avannaanut paasisitsiniaalluni angalavoq
NAPA Avannaanut piffissami 24. august – 8. september 2021 angalavoq. NAPA-p meeqqat, innuttaasullu nunani avannarlerni periarfissaat pillugit oqaluttuutissavai, aamma meeqqat sinnattui pillugit workshoppertittassallugit. NAPA aamma nunani avannarlerni qinnuteqarfissat pillugit Tamassa aqqutigalugu ammasumik siunnersuisassaaq. Kiisalu innuttaasut nunani avannarlerni nuunnissamut, sulinissamut, suliffeqarfimmillu aallartitsinissamut aamma ilinniariarnissamut periarfissat oqaluttuarissallugit.

Nunani Avannarlerni eqqumiitsuliornermi ”De-arctification”
Nunani Avannarlerni eqqumiitsuliornikkut suliniut Laplandimi eqqumiitsuliornermik kattuffiup ukiuni 30-nngortorsiorlutik nalliuttorsiorneranut atatillugu ingerlanneqalersoq.Suliniut Nunani Avannarlerni eqqumiitsuliornermi “De-arcticfiation”-imik qulequtalik Galleria Lainaamo, Rovaniemi, Finlandimi ulluni 11.-13. august 2021 ingerlassaaq. Workshoppeqassaaq, artists talks atorlugit oqaloqatigiittoqassalluni, oqaluttuartulerluni saqqummersitsisoqassalluni ammasumillu oqallittoqassalluni. Suliniut Laplandimi Finlandimi eqqumiitsuliortut kattuffiata Lain taiteilijaseurap aaqqissuutaraa. Suliniutip siunertaraa