NAPA-mi sulisut: Anna Jensine Arntzen
NAPA-p sunik suliaqarnera ilarpassuasi nalugunanngilaat, kisianni kikkuuvugut? NAPA-mi nunanit avannarlernit sisamanit — Kalaallit Nunaannit, Danmarkimit, Norgemit Finlandimillu — maanna sulisoqarpoq. Ullumikkut Info Norden-imi sulisorput Anna Jensine Arntzen ilisaritissavarput.
Anna Norgemi Lofotenimeersuuvoq maannalu ukiuni pingasuni Nuummi najugaqarsimalluni. Norgemi Universitetimi UiT-mi ph.d.-nngorniarluni naammassingajalerpoq. Ilisimatusarnermini illoqarfinnik pilersaarusiorneq Kalaallit Nunaatalu qallunaanit nunasiaanerata sunniutai misissorpai:
“Ilisimatusarnikkut suliniut peqataaffigisara eqqumiitsuliornermik ilisimatusarnermillu akulerutsitsivoq, NAPA-milu sulinera nuannaarutigeqaara, tassanilu pisut qanimut takusinnaalerpakka.”
Ilisimatusarnermik suliaqarnini NAPA-mi Info Nordenimi ullup affaani sulinerminik ataqatigiissittarpaa. Info Norden inunnut nunani avannarlerni nuukkusuttut akornanni paasissutissiisarfiuvoq. Annap Kalaallit Nunaannut nuukkusuttut soqutiginnittullu tamaasa ikiortarpai:
“Ilinniarnerma nalaani nunani avannarlerni angalasarsimaqaanga, tamannalu Info Nordenimi sulininni misilittagaqarluarninnut iluaqutaavoq.”
Suleqatit nutaat, sumiiffiit nutaat
Info Norden nunani avannarlerni tamani allaffeqarami Anna nunani avannarlerni tamani suleqateqarpoq. Upernaakkut ukiakkullu suleqatigiissitat nunani avannarlerni ataatsimeeqatigiittarput – upernaakkut ataatsimiinneq Danmarkimi pivoq, tassani pilersaaruteqarlutik, nunaminni apeqqutigineqartunit paasisaminnik paarlaasseqatigiillutik attaveqaatitillu nukittorsarlugit. Ukiakkut Ålandimi, Finlandip ilaani namminersorlutik oqartussani, ataatsimeeqatigiissapput.
“Ukiaru Ålandimut, nunanut avannarlernut suli tikeraarsimanngisannut angalanissannut qilanaarpunga (finskisut-svenskisullu oqaluttartut nuannaraakkalu).”
Upernaaq manna sulissutigisimavaa Info Nordenip inunnut maaniittunut qanoq attuumassuteqarnerulersinnaanera.
Anna ilisarisimallualeruk
Sunngiffimmini kulturikkut aaqqissuussat, illoqarfimmi inuuneq pinngortitamilu angalaarneq nuannarai. Nuummi tamakku tamarmik pitsaanerpaamik misigisinnaallugit, Anna oqarpoq.
Naggataatigut Anna aperivarput oqaaseq sorleq nuannarinerpaaneraa:
“Nunani avannarlerni suleqatikka oqaloqatigigaangakkit Norgep avannaani oqaluttarneq atornagu “rigsnorsk”itut oqaaseqartarneq atortarpara, paasiuminarnerummat. Tamannali sumiorpaluutikka maqaasisarsinnaavakka, soorlu:
Peshysa/gorrhysa — inuk ajortoq/sianiitsoq (hysa=saarulleq)
Anna attavigiuk
Annap nunanut avannarlernut suliartorniarlutik ilinniagaqarniarlutilluunniit nuuttussat tamaasa tamatumunnga tunngasunik apeqqutissaqarpata saaffiginneqqullugit kajumissaarpai.
Anna norskisut, svenskisut, qallunaatut tuluttullu attavigisinnaavat.
Nutaarsiassat takunngitsoorpigit?

Kalaallit Nunaata oqaluttuarisaanera isiginnaartitsissutaasoq
Det Kongelige Teater, Københavnimiittup isiginnaartitsissiffik januarimi Kalaallit Nunaannut tunniuppaa, tassani “Præsten og åndemaneren” (Palasi angakkorlu) kalaallimit Makka Kleistimit allanneqarsimasoq isiginnaartitsissutigineqaqqaarmat. Isiginnaartitsissut Kalaallit Nunaata Danmarkillu ataatsimut oqaluttuassartaata aallaqqaataata ilaannik paasisimasaqartitsilerpoq. Kalaaleq Makka Kleist uinilu Svenn B. Syrin januarimi Det Kgl. Teaterimi danskip-norskip palasip Hans Egedep aamma

Pisimasunik oqaluttuarneq (Storytelling)
Nunani Avannarlerni Pinngortitaq pillugu Oqaluttuat (Nordiske Naturfortællinger – Nordic Nature Narratives) Nunani Avannarlerni kinguaariit kulturillu akornanni inuit namminneq oqaluttuaannik pinngortitarlu pillugu isiginneriaasiannik sammisaqarpoq. Kalaallit Nunaanni, Norgep Avannaani Danmarkimilu 2021-miit 2022-mut ingerlanneqassaaq. Pinngortitap inuunitsinnut sunniutai aamma piujuartitsilluni ineriartuineq ilinniarfigineqarneranni suliniut aqqutigalugu Naalagaaffiit Peqatigiit nunarsuaq tamakkerlugu anguniagassatut

NAPA juulimi aasaanerani sulinngiffeqarallarpoq
NAPA, Nunani Avannarlerni Piorsarsimassutsikkut Attaveqaat, juulimi aasaanerani sulinngiffeqarallarmat piffissami tamatumani kulturimut tapiissutinik qinnuteqaatinik suliarinninneq ajorpugut. NAPA juulimi qinnuteqaatinik suliarinninngiffeqarallarpoq, kisianni sulinngiffeqareerutta aggustip 15-at kingorna qinnuteqaatit tigusimasagut suliarigumaarpagut. Sulinngiffeqarnerup kingorna qinnuteqaatit pissanganartut takunissaat qilanaaraarput, tamassilu aasarsiorluarnissarsi kissaatigaarput! Apeqquteqaruit napa@napa.gl-imut allassinnaavutit. Ingerlateqqiguk Nutaarsiassat takunngitsoorpigit?

Maanna Issittumi Suleqatigiinnermut Tapiissuteqartarfimmut qinnuteqartoqarsinnaalerpoq
1. december Nunani Avannarlerni Ministerit Siunnersuisoqatigiivisa issittunut aningaasaateqarfia ammarpoq. Ulloq 13. januar NAPA Issittumi Suleqatigiinnermut Tapiissuteqartarfik pillugu webinarertitsissaaq. Issittumi Suleqatigiinnermut Tapiissuteqartarfimmut ukiumut qinnuteqarnissaq maanna ammarpoq. Qinnuteqartussat nutaat qinnuteqareersimasullu aningaasaliiffigineqarnissamut maanna nittartakkatsigut qinnuteqarsinnaalereerput. Qinnuteqarnissamut piffissaliussaavoq ulloq 15. februar 2023. Aamma ullorsiutinni ulloq 13. januar nal. 10.00