
Kalaaleq ilinniartoq ilisimatusarnerup silarsuaani nunasiaataajunnaarsitsiniaaneq aamma assigiinngisitaarneq tapersersoraa
Kalaaleq ilinniartoq Aviaaja Lennert Olsen Aarhus Universitetimi Sustainable Heritage Management-imik (SHM) ilinniagaqarnermini assigiinngisitaarnermik aamma nunasiaataajunnaarsitsiniaaneq siuarsaanini nuannaarutigaa.
NAPA’p Kulturimut Tapiisarfiata tapiineratigut Aviaaja Lennert Olsen, Aarhus Universitetimi Institut for Arkæologi og Kulturarvsstudier, ukiunik 75-nngortorsiorluni nalliuttorsiornerani peqataasimavoq tassanilu assigiinngisitaarnerup aamma nunasiaataajunnaarsitsiniaanerup siuarsaaffiginissaat pillugu oqalugiarsimalluni.
Nalliuttorsiortitsinermi oqalugiarnermini oqaluttuaraa, qanoq ukiuni 300-ni nunasiaataanerup tigussaasutigut aamma tigussaanngitsunillu kalaallit kingornussaat sunnersimagaat. Nunasiaataajunnaarnerup kinguneratut aamma nunasiaqarsimasumit sunnigaasumik suliaqarfigisaq pillugu, misigisimavoq, nammineq kulturikkut kingornussani nammineq kingornussarisimasinnaanagit:
“Inuiaqatikka, inuiaqatigiit, uannik ilusilersuisimasut, piffissap ingerlanerani aaqqissuussamik naqisimaneqarsimapput, sakkortuumik allamut ilanngutitinneqarsimallutik aamma inuiannik toqoraaneq misigisimallugit, inuullu ilisimatuup, najoqqutarisanik oqaluttuarisaanermillu malunnarunnaarsakkanik taamaallaat tatiginninngitsup tamanna ilumoortuusoq isumaqatigissavaanga.”
Aviaajap ilinniagaqarnermini ilinniarsimavaa, Danmarkip Kalaallillu Nunaata akornanni suleqatigiinnissamut inissaqartoq soorlu aamma nunat killingisa akornanni taamaattoqarsinnaasoq, kisianni suleqatigiinneq aamma nunasiaataajunnaariartorneq nunasiaataasimasut kisimik suliarisinnanngikkaat erseqqissaavoq.
Tusaaneqartutut misigisimavoq
Aviaaja nunat inoqqaavinit kisiartaalluni sinniisutut nalliuttorsiortitsinermi nunasiaataajunnaarsitsiniaaneq aamma nunasiateqarneq oqaluuserai, tamannalu assut pikkunarsimavoq. Ingammik piviusut oqariartuutillu oqaluttuariniakkani tusarnaartunit paasineqartut paasigaangamiuk. Isumaqarpoq, nunasiaataasimanerup oqaluttuarisaanera pillugu illua’tungeriit naligiimmik paasinninnermik pilersitsinissaannut alloriarnerusoq pingaarutilik kiisalu iliuuseqarnissamut suleqatigiinnissamik pisariaqartitsisoqartoq.
Oqalugiareermat tusarnaartut amerlasuut ornissimavaat qujaffigiartorlugu, ilaat kalaallisut oqalullutik.
”Ima oqarlunga naggasiilerama ‘Akisussaaffik NUNASIAATAASIMASUT KISIMIK ASSAANNIIGINNARSINNAANNGIAQ’, taava uanga nunat avannarlermiut/danskit suliffeqarfianni kalaalliusutut nunap inoqqaavatut tassaniinnera malunnartinniarlugu, suleqatigiinnermut iluatsilluarsimasumut uppernarsaatitut assaga qullarpara, naak ‘aasit ilinniagaqartoq alla-agaluarlunga’.
Angerlareerami inuit attaveqaataasigut pitsaasumik assut saaffigineqartarsimavoq, tassanimi misigisani avitseqatigisimagamiuk.
“Kalaallit Nunaat, inuiaqatigiit ilaaffikka aamma kalaallit ilinniartut pingaartitakka sinniisuuffigisinnaagakkit taassumalu pingaaruteqarnera misigaara iluatsilluarsinnaasoq”, oqarpoq Aviaaja.
Aamma kingornussami qanilaarnera misigisimallugu oqaluttuarpoq:
“Nunap inuiatut pingaaruteqarsimavoq inuttut peqataanera malunnartissallugu, kisimiinnginnama, kingornussakka atinniipput, oqaatsinni, inuiaqatigiillu uannik pinngortitsisimasut sinnerlugit maaniillunga.”
Kulturimut tapiisarfimmit taperneqarneq
Suliniut NAPA’p Kulturimut tapiisarfianit aningaasaliiffigineqarsimavoq, tassannga Nunani Avannarlerni tamani kalaallinut tunngassutilinnut naleqquttunik, inuit ataasiakkaat, suliniuteqarfiit aamma eqqumiitsuliornermi kulturilerinermilu suliaqartut tapiiffigineqartarput. Aningaasaliineq Aviaajap Kalaallit Nunaata Danmarkillu akornanni angalanermut aningaasartuutaanut atorneqarsimavoq.
”Assut qujamasuppunga, NAPA’p aningaasaliiffigineqartussatut, taamaalillungalu kalaallit ilinniartut danskit suliffeqarfiini najuussinnaatitaatillunga oqalugiarsinnaatitaallungalu toqqarsimammanga. Taama Aarhus Universitetimi Institut for Arkæologi og Kulturarv’ip ukiunik 75-nngortorsiornerani nalliuttorsiortitsinermi oqalugiarsinnaanera oqaluttuarisaanermi illua’tungeriinni nunasiaataajunnaariartortitsinermut suliamut ingerlasumut suleqatigiinnertut iluatsilluartutut isigineqassasoq kissaatigaara.”

Nutaarsiassat allat

NAPA-p kulturimut tapiisarfianut nutaamut qinnuteqaat siulleq tigusimavaa
NAPA nutaamik nittartagartaarpoq nutaamillu Kulturimut tapiisarfimminut qinnuteqartarfittaarluni. Nittartagaq nutaaq atulerniariartoq qinnuteqaat siulleq takkuppoq: Ilulissani Maniitsumilu meeqqanik inuusuttunillu pinngorartitsinikkut workshoppertitsineq pillugu qinnuteqaat. Qinnuteqartarfiup nutarsarneratigut NAPA-mut qinnuteqarneq ajornannginnerulerpoq. NAPA-p nittartagartaavani ilaatigut suliniutit taperneqarsimasut pillugit atuartoqarsinnaavoq aamma nammineq qinnuteqaatissamut isumassarsiortoqarsinnaalluni. Oqaatsit soorunami pingasut atorlugit atuartoqarsinnaavoq: Kalaallisut, skandinaviamiusut tuluttullu.

NAPA nunat avannarliit oqaatsit pillugit ataatsimooqatigiiffii pillugit webinarimi peqataassaaq
NAPA-p nunani avannarlerni oqaatsit pillugit podcastia (N)ORD aallaavigalugu podcastiliortut Malin Corlin aamma Per Bloch Nunani Avannarlerni Ministerit Siunnersuisoqatigiivisa nunat avannarliit oqaatsit pillugit ataatsimooqatigiiffii pillugit webinarianut “Har Norden et språkfellesskab?” (Nunat Avannarliit oqaatsitigut ataatsimoorfeqarpat?) pillugu peqataanissamut qaaqqusaasimapput. Webinari pissaaq sisamanngorneq 18. marts nal. 13-14.30 (CET). Malin

Naapitta – Let’s meet! NAPA Sorlak-lu Nuummi inuusuttunik saamit inuusuttut naapinnissaanut kulturikkut avitseqatigiinnissaannullu ujaarlerput
NAPA, Nunani Avannarlerni Piorsarsimassutsikkut Attaveqaat aamma Sorlak Dansk Ungdomsfællesråd peqatigalugu Saamit kulturikkut avitseqatiginissaanut suleqatigiipput. Nuummi inuusuttunut periarfissatsialak. NAPA, Nunani Avannarlerni Piorsarsimassutsikkut Attaveqaat aamma Sorlak, Kalaallit Nunaanni meeqqat inuusuttullu siunnersuisoqatigiiffiat, Dansk Ungdoms Fællesrådi peqatigalugu Nuummi inuusuttut saamillu inuusuttut kulturikkut avitseqatigiinneq pillugu suleqatigiipput. “Naapitta – Let’s meet!”-ip

Nunat avannarliit Issittumut tapiisarfimmut aatsaat taama qinnuteqartigisoqartigaaq: Issittumi suliniutinut 21-nut 8,8 millionit koruunit
NAPA, Nunani Avannarlerni Piorsarsimassutsikkut Attaveqaat, Ilisimatusarfik peqatigalugu Nunani Avannarlerni Ministerit Siunnersuisoqatigiivisa Issittumi tapiissuteqartarnissamik pilersaarutaat aquppaat. Ukioq manna tapiisarfik tamanut ammasumik aningaasaliissutinut immikkoortortaqarfianut qinnuteqaatit aatsaat taama amerlatigipput. Suliniutit katillugit 21-t 8,8 million koruuninik tapiiffigineqarput. Nunat Avannarliit Ministeriisa Siunnersuisoqatigiivisa allattaanerata Karen Ellemannip Nunat Avannarliit Issittumut Tapiisarfiat nutaaq