Nunani Avannarlerni Siunnersuisoqatigiit aamma Nunani Avannarlerni Ministerit Siunnersuisoqatigiivi pillugit

Nunani Avannarlerni Siunnersuisoqatigiit

Nunani Avannarlerni Suinnersuisoqatigiit Nunani Avannarlerni Ministerit Siunnersuisoqatigiivi peqatigiillutik nunani avannarlerni ataatsimoorussanik aaqqiissutissanik sulissuteqartassapput, taakku nunani avannarlerni ataasiakkaani innuttaasunut takussaasumik pitsaasumillu sunniuteqassapput.

 

Nunat Avannarliit Siunnersuisoqatigiivi nunatsinni Inatsisartunut assersuunneqarsinnaapput, nunat avannarlerni politikerit pisortatigoortumik suleqatigiiffigimmassuk. Siunnersuisoqatigiit 87-inik ilaasortaqarpoq, ukuninngaaneersunik: Danmark, Finland, Island, Norge, Sverige, Savalimmiut, Kalaallit Nunaat Ålandilu. Taakku nunani avannarlerni inatsisartuni partiinit innersuussaallutik toqqarneqartarput. Nunat Avannarliit Siunnersuisoqatigiivinut toqqaannartumik qinersisoqarneq ajorpoq.

 

Nunat Avannarliit Siunnersuisoqatigiivi siulittaasoqarfimmit aqunneqartut ukiumut marloriarlutik ataatsimiittarput – Nunat Avannarliit siunnersuisoqatigiivisa ataatsimiinnerat aamma immikkut sammisaqarlutik ataatsimiinnerat. Nunat Avannarliit Siunnersuisoqatigiivisa ataatsimiinnerat tassaavoq naalakkersuisuunerit ataatsimiinnerat, nunanilu avannarlerni politikkikkut ataatsimiinneruvoq pingaarnersaq.  Nunani avannarlerni  politikerit nunani avannarlerni naalakkersuisunut aaqqissuteqarfigerusutatik aalajangiiffigisarpaat.  Nunat Avannarliit Siunnersuisoqatigiivi siunnersuusiortarput aamma nunani avannarlerni naalakkersuisut aaqqiissutissanik pitsaaasunik kinguneqartussanik suliaqarnissaat pillugu ingerlaavartumik sunniiviginiartarpaat. Nunani avannarlerni inatsisartunit ilaasortat 87-it saniatigut suleqatigiinnermut ministerit aamma statsministerit ataatsimiinnermut peqataasarput.

 

Nunani Avannarlerni statsministerit 2019-imi ataatsimut takorluugaq “Vores vision 2030 – Norden skal blive verdens mest holdbare og integrerede region” akuerivaat. Tassani iliuusissatut pingaartitaapput: Nunat Avannarliit qorsuusut (avatangiisit mianeralugit pisuussutinik atuineq/nioqqutissiorneq il.il.), Nunat Avannarliit unammillersinnaasut aamma Nunat Avannarliit isumaginninnikkut unammillersinnaasut. Iliuusissat nutaat 2021-p aallartinnerani atuutilerput.

Nunani Avannarlerni Ministerit Siunnersuisoqatigiivi

Nunani avannarlerni statsministerit Nunani Avannarlerni suleqatigiinneq pingaarnerusumik akisussaaffigaat. Suleqatigiinnermut akisussaaneq agguarneqarsimavoq ukununnga: Suleqatigiinnermut ministerit (MR-SAM) aamma Nordisk Samarbejdskomité (NSK), taakku nunani avannarlerni naalakkersuinikkut suleqatigiinneq ingerlaavartumik ataqatigiissaartarpaat.

 

Nunani Avannarlerni Ministerit Siunnersuisoqatigiivi Nunani Avannarlerni kulturikkut suleqatigiinnermut qitiusumik suleqatigiiffiupput, taakkulu ataanni aningaasaateqarfiit arlallit pigineqarlutik.

 

NAPA Nunani Avannarlerni Ministerit Siunnersuisoqatigiivisa ataanni kulturi pillugu suliffeqarfiuvoq, ministerillu siunnersuisoqatigiivisa kulturilerinermut iliuusissaa tamatigut aallaavigalugu suliarluni. Iliuusissat Nunani Avannarlerni kulturimut Ministerit Siunnersuisoqatigiivisa suliarisarpaat. Taakku tassaapput nunani avannarlerni tamani kulturimut ministerit.