
NAPA-mi sulisut: Susanne Andreasen
NAPA-p sunik suliaqarnera ilarpassuasi nalugunanngilaat, kisianni kikkuuvugut? NAPA-mi nunanit avannarlernit sisamanit — Kalaallit Nunaannit, Danmarkimit, Norgemit Finlandimillu — maanna sulisoqarpoq. Ullumikkut pisortarput Susanne Andreasen ilisaritissavarput.
Susanne Andreasen Danmarkimi Århus/Randersimeersuuvoq 2008-milu Nuummut nuuppoq. Aarhus Universitetimi isiginnaartitsinermik bacheloritut ilinniarsimavoq aamma aqutsinermik ilinniarsimalluni.
Susanne NAPA-mi pisortatut 1. september 2024-mi atorfinitsinneqarpoq, Suialaa Arts Festivalimi (siornatigut Nuuk Nordisk Kulturfestivalimik taaguutilik) NAPA-p Kommuneqarfik Sermersoorlu piginneqataaffigineqartoq festivalimik aqutsisutut misilittagaqarpoq. Nunatta Isiginnaartitsisarfiani aamma 2016-imiit 2023-ip tungaanut pisortaanikuuvoq.
NAPA aamma Suialaa Arts Festival aqqutigalugit inuit eqqumiitsuliornermik kulturimillu suliniuteqartut attaveqaqatigiinnissamut periarfissaqarluarput,” Susanne Andreasen oqarpoq.
Suliniutinut qinnuteqaatit pisullu nuannersut
Ukiup aallartinnerani NAPA-p Kulturimut Tapiisarfianut Nunat Avannarliit Issittumut Tapiisarfianullu qinnuteqaatit soqutiginartut amerlaqaat. NAPA-mi sulisut, ingammik siunnersorti Pipaluk Lykke, siulersuisut naliliisartuillu avataaneersut peqatigalugit Susanne qinnuteqaatinik misissuinermik ulapputeqangaarpoq. Qiinuteqaatillu amerlasimaqaat, Nunat Avannarliit Issittumut Tapiisarfianut qinnuteqarsimasut 64-iusimapput tammannalu aatsaat taama amerlatigisunik qinnuteqartoqarsimavoq.
Januaarimi NAPA Nuummi Unnuk Kulturisiorfimmi mersornermik workshoppertitsivoq, tassani peqataasut ukiui apeqqutaatinnagit atisanik atoqqiisarlutik: ”Januaarimi Unnuk Kulturisiorfimmi mersornermik suliaqartitsigatta nuannareqaara, atisanik atoqqiilluta inuunermik nutaamik tunillugit.
Siumut qiviarneq
Susanne oqaluttuarpoq pilersaarusiorluarsimallutik, neriuutigaalu maajimiit ukiup sinnerani pilersaarutit erseqqinnerulissasut. Assersuutigalugu NAPA-p pilersinniarpaa Creative Business Network, Kalaallit Nunaanni eqqumiitsuliornermik suliaqartut tapersersorniarlugit.
Susanne ukiaru Suialaa Arts Festivalimut peqataajartornissaminut qilanaarpoq:
”Suialaami eqqumiitsulianik takutitsinerit qilanaaraakka, nuanneqaaq isiginnaartut eqqumiitsuliortullu akornanni tupinnartuliat takullugit.”
Aamma aappaagumut pilersaaruteqartoqareerpoq: 2026-mi upernaakkut NAPA-p Arctic Winter Gamesimut, Whitehorsemi Canadamiittumi marsimi 2026-mi pisussamut, Kalaallit Nunaannit kulturikkut pilersaarusiussaaq.
Inuusuttuuguit eqqumiitsuliorusuttartoq, taava kanalitsigut malinnaaffigikkit — qanittukkut AWG-mi isiginnaartitsisartunik Kalaallit Nunaannit peqataasussarsiuleruttorpugut.

Allaffiup avataani
Susanne allaffimmi sulinngikkaangami pinngortitami, ingammik Nuummi kangerlummi alianaatsumi, pisuttuartarlunilu sisorartarlunilu aalisartarpoq piniartarlunilu.
Naggataatigut Susanne aperivarput oqaaseq sorleq qallunaatut nuannarinerpaaneraa:
”Akissallugu nalunarpoq – immaqa ”velbekomme” (Takanna), soorlu nerileraanni taanna oqaaseq atorneqartarpoq, ”ajunngitsumik tigugiuk. Oqaaseq taanna oqaatsini allani tusaanikuunngilara. Oqaaseq nuannersoq qangarsuarli atorneqaraluartoq suli atorneqartarpoq.”

Susanne attavigiuk
Susanne attaveqarfigisinnaavat nunani avannarlerni attaveqaqatigiinnermut suleqatigiinnermullu, kulturikkut eqqumiitsuliornermillu suliniutinut, Creative Business Networkimut imaluunniit NAPA-p Kulturimut Tapiisarfianut aamma Nunat Avannarliit Issittumut Tapiisarfianullu tunngasunut.
Susanne qallunaatut, norskisut, svenskisut tuluttullu attavigisinnaavat.
Nutaarsiassat takunngitsoorpigit?

NAPA-mi sulisut: Anna Jensine Arntzen
NAPA-p sunik suliaqarnera ilarpassuasi nalugunanngilaat, kisianni kikkuuvugut? NAPA-mi nunanit avannarlernit sisamanit — Kalaallit Nunaannit, Danmarkimit, Norgemit Finlandimillu — maanna sulisoqarpoq. Ullumikkut Info Norden-imi sulisorput Anna Jensine Arntzen ilisaritissavarput. Anna Norgemi Lofotenimeersuuvoq maannalu ukiuni pingasuni Nuummi najugaqarsimalluni. Norgemi Universitetimi UiT-mi ph.d.-nngorniarluni naammassingajalerpoq. Ilisimatusarnermini illoqarfinnik pilersaarusiorneq Kalaallit

Kalaallit Nunaanni inuusuttunut immakkut-angalanermi-isumannaatsuuneq pillugu suliniut naammassingajalerpoq: Puttaqutit kiapequtit atortarnissaannut pikkorinnerusariaqarpugut
Nappaat tunillaassuuttoq atuukkaluartoq, NorSafe aamma Imarsiornermik Ilinniarfik nunatsinni meeqqat atuarfiini angajullernut immakkut-angalanermi-isumannaatsuuneq pillugu pikkorissartitsinernik iluatsitsilluarsimapput. Ukiut pingasut ingerlanerini suliniutaasimasoq Kalaallit Nunaanni Nunanut Allanut Naalakkersuisoqarfimmit aamma Nunani Avannarlerni Ministerit Suinnersuisoqatigiivinit qallunaat nunani avannarlerni siulittaasuuserannut atatillugu aallarnerlugu suliniutigisimasaat naammassingajalerpoq. Suliniut marlunnik siunertaqarsimavoq – nunani avannarlerni imarsiornermik ilinniarfinni

Nunani Avannarlerni eqqumiitsuliornermi ”De-arctification”
Nunani Avannarlerni eqqumiitsuliornikkut suliniut Laplandimi eqqumiitsuliornermik kattuffiup ukiuni 30-nngortorsiorlutik nalliuttorsiorneranut atatillugu ingerlanneqalersoq.Suliniut Nunani Avannarlerni eqqumiitsuliornermi “De-arcticfiation”-imik qulequtalik Galleria Lainaamo, Rovaniemi, Finlandimi ulluni 11.-13. august 2021 ingerlassaaq. Workshoppeqassaaq, artists talks atorlugit oqaloqatigiittoqassalluni, oqaluttuartulerluni saqqummersitsisoqassalluni ammasumillu oqallittoqassalluni. Suliniut Laplandimi Finlandimi eqqumiitsuliortut kattuffiata Lain taiteilijaseurap aaqqissuutaraa. Suliniutip siunertaraa

Inatsisit demoktratilu pillugit atuagaq atuartitsissut
Nuummi Eqqumiitsulianik Saqqummersitsivik aamma eqqumiitsuliortoq Stine Marie Jacobsen Law Shifters pillugu atuakkamik saqqummersitsisimapput. Law Shifters tassaavoq eqqumiitsuliornermi suliaq meeqqanut inuusuttunullu sammisoq, eqqumiitsuliortumit Stine Marie Jacobsenimit pilersinneqarsimasoq. Law Shifters 2019-imi Nuummi Eqqumiitsulianik Saqqummersitsivimmiissimavoq. Ukiuni kingullerni arfinilinni nunani arlalinni ingerlaarsimavoq. Law Shiftersip innuttaasut inuusuttunik inatsisit demokratilu